Kõik oli kõige paremas korras õnnelikul päikesepaiste maal, kus valged kohevad pilved ujusid sinitaevas et inimestel oleks natuke põnevam peakohale vaadata. See oleks ju väga igav kui koguaeg oleks taevas sinine. Ja navitrolla maalid oleks palju igavamad ilma selliste pilvedeta.
Kuni ühel päeval (tegelikult oli see üks teine päev) hakkasime veega mängima. Mängimine oli kohutavalt lõbus - vett sai panna õhupalli sisse ja teda lasta voolikust ja visata vett ämbriga. Vesi hakkas neid päevi taga igatsema.
Hakkas igatsema niipalju et püüdis salamahti öösel tuppa hiilida. Karmeni tuba meeldis veele kõige rohkem ja sealt ta oma salakavalat rünnakut alustaski et me temaga jälle tegeleksime. Alguses tuli vesi vähehaaval. Sellel pildil paneb karmen vett hoolega tagasi ämbrisse ja vett vaadates võib näha kui lõbus tal jälle on.
Siiski kasvab süües isu ja nii kasvas vaikselt ka vee mängulust. Mõne aja pärast kogunes teda niipalju, et pidi teda maja juures liigutama juba suurte ämbritega. Sellel pildil lõbustab vett Madis - nagu näha on neil mõlemal väga lõbus. Mõne aja pärast oli vett juba niipalju kogunenenud et tõstisme toas kõik asjad põrandalt laudade ja voodite peale - nii igaks juhuks.
Ja õieti tegime - sest kui maja ründamine maja tagant mäe poolt tulemust ei andnud otsustas vesi tulla meie juurde ka maja eest. Ühel hetkel lihtsalt vaatasin et vesi ei taha kuidagi ära minna ja teda oli üldse kahtlaselt palju siginenud - kõndisin siis maja ette kus olukord ei olnud paljutõotav, sest seal oli vesi oli seal juba 30 cm sügavuseks kasvanud ja lõbutses mänguasjade, toolide ja kõigega mida ta eest hoovist leidis. Kui ma värava avasin siis vaatas mulle vastu selline vaade. Vesi oli jõudnud igale poole ja laiutas kõikjal 30-50 cm sügavuse ühtlase vuliseva kihina aegajalt ujutades meist mööda 200liitrisi prügikaste ja kõike mida ta inimeste hoovidest ja teeservast leida võis.
Hõikasin siis kõiki teisi, et nad töö jätaksid ja teepeale vaatama tuleksid. Esmapilgul olid nad sama tummaks löödud kui minagi aga siis otsustasime seda haruldast võimalust nautida ja lõbutseda ja möllata koos veega, mille kogus näis olevat lõputu.
Siin avab majaperemees õllepudelit ja veepidu on täies hoos.
Siin on näha pilt allavoolu kuhu vesi kiirustades tõttas et oma märjal moel kaost külvata ja rutiini murda. Vasakul on mõned autod - autod meeldised veele ka väga. Üllataval kombel pidas Jorma Mitsubishi üsna hästi vett - seda oli seal kõigest 5 cm ja isegi istmed olid kuivad.
Madis ja Allar mäepoolses küljes püüavad vooluga võideldes poseerida. Vesi on väga tugev mängukaaslane.
Hirmus lõbus oli - natuke külm küll ja mu kurk on nüüd natuke valus aga veeelamus oli see väga suur.
Kui vesi oli läinud sõitsid kõikjal autovedamisautod mille juhid panid inimestele reklaami kojamehe vahele. Täiesti hämmastav kui kiire reaktsioon turul valitsevale olukorrale.
Vee tekitatud kaos meeldis ka varestele ja harakatele, kes leidsid palju toitu ja kel tundus ka väga lõbus olevat - vähemalt nende häälitsuste ja kisa järgi.
Miskipärast oli pisike mängu veoauto suutnud pääseda hullemast ja oli asetunud hunniku rämpsu lähedale.
Ja natuke ilu mida taevas pakkus kui taevas ei ole sinine ja navirtollalike kohevaid valgeid pilvekesi täis.
Ma pole ennem varem näinud kuidas terve taevas "säriseb" - välgud sähvisid pilve sees 1-6 korda sekundis ma arvan. Kahjuks jäi enamik sähvatustest pilvevarju kuid siin on mõned paremad mis ma pildi peale jäädvustada sain.
a
Kaarel-Kaspar
a
