24 jaanuar 2009

23.01.2009 Tenthill



P2ikeseloojang Tenthilli juures - suurem kyngas vasakult ongi "Telgim2gi", mille kylje all me elame.



Selline julgustav silt siis meie bensiinijaama juures. Lisaks bensiinile myyvad nad ka piima, j22tist, grillkana, sokolaadi, mune ja veel paari yksikut asja.



Selles ruumis elab internet, maksab 2 dollarit tunnis aga see pole sugugi kirveim hind mida me Austraalias n2inud oleme. Internet iseenesest polegi k6ige aeglasem - isegi sumot saab vaadata kui 6nne on ja tulemyyr ei pahanda (kuigi t6en2osus on 50-50). Pesu saab pesta ka selles ruumis. Seda me teeme ka aga mitte nii tihti sest see on natuke kallim kui internet ja riideid meil ka niipalju pesta pole. Pesupesemine maksab 2.40.



See on meie hytt v2ljast poolt.



See on meie hytt seest - siin on n2ha meie k88gipool, kus me l2pakaga m2ngime ja s88me.



Siin on voodipool toast, kus on suhteliselt mugav vaadata telekast filme, lugeda ja puhata.



Vahepeal tuleb isu end eestlasena tunda ja suur oli meie r66m peale supermarketis tuhnimist kui me leidsime leiva, mis maitses nagu leib ja marineeritud heeringa, mis maitses nagu marineeritud heeringas. Pole paha nagu ytleks Villu.



See on kohalik kiisu, kes meid iga hommik t88le saadab - erinevalt meist pole temajaoks probleem olla kell 3 88sel yleval.



K6rval elab paar v2ga lahedat hobust.



Sellised tuvimoodi linnud elavad siin igalpool ja teevad oma linnuasju.



Selline on Austraalia lammas



Kiil - seekord roheline. Oli kiilihierarhias ilmselt keskmisel kohal, sest puu tippu teda ei lastud.



Kiil - Punane - oli ilmselt suht ylbe kiil, sest elas ja maandus ainult puu tipus ja vaatas teistele kiilidele ylevalt alla.



Yks v2ga pisike lind - mitte v2ga palju suurem p8ialpoisist.

Peaks vist m6ned pildid meist endist ka tegema aga see on kuidagi kahe silma vahele j22nud. Tegelikult oleme me veel ikka elus ja terved.

Kaarel-Kaspar ja Katre

20 jaanuar 2009

20.01.2009 Tenthill

Meil oli eile teised j6ulud :D

Saime l6ppuks k2tte Eestist saadetud j6ulukaardid. Nad vaesekesed r2ndasid siin v2he ringi. Selleks ajaks kui nad Summitisse j6utsin olin ma ju sealt juba lahkunud, siis pidid v2he ootama kuni ma endale uue pysiva aaderessi saan ja siis pandi uuesti minu poole teele. Ja huraaa eile saimegi k2tte :D Nii tore oli neid avada ja lugeda.
SUURED T2NUD K6IGILE KES VAEVA N2GID :D

Muidu l2heb meil stabiilselt t88tades ja magades :P

Katre

14 jaanuar 2009

14.01.2009 Tenthill

Kui te tunnete muret, et miks me nii vara peame yles t6usma ja t88le hakkama, siis see k6ik on meide enda huvides.
Nii vara ylest6usmine on v2ga lihtsa p6hjusega, peale kella yhteist l2heb v2ljas nii p6rgu kuumaks, et sa lihtsalt ei kannata enam t88d teha. Eriti siin m2gedes on p2ike eriti m2nna. Ja kell viis on p2ikeset6us, kui oleks varem, siis meid kupatataks kindlasti varem ka t88le :D
Nii vara t6usmisega on meil siiani raskusi, uni ei taha mitte silmast 2ra minna, aga kella kaheteiskymneks koju j6uda on t2itsa m6nus. tavaliselt teeme p2eval v2ikse l6unauinaku, see p22stab p2ris h2sti :D
Kaspar hetkel magabki m6nusat l6unaund ;P

Katre

11 jaanuar 2009

11.01.2009 Tenthill, Gatton

Esimene n2dal on m88das ja t2itsa elus veel. Hakkab j2lle tasapisi t88inimese rutiin sisse tulema.
Hommikul kell 02.30 on 2ratus, 03.15 tuleb buss ja v6tab meid peale. Siis l6bus s6it esialgu m88da linna- korjame teised vaprad ( ja mitte nii vaprad) t88lised peale, ning siis kihutame p6llu poole. Nii umbes kella 05.00 j6uame kohale, k6plad k2tte ja vao vahele. T88 on ysna raske, seda heina ikka annab seal 2ra eemaldada, parajad murum2ttad kasvavad tihedalt koos. Kella 09.00 paiku on v2ike s88gi paus ja siis vapralt kella 11.00 v2lja. Ja algabki j2lle tunnine s6it tagasi. Bussis6idu me tavaliselt sisustame magamisega, kuigi ega see eriti h2sti v2lja tule ja kondid on k6veras olemisest p2rast valusad. Ja 6htul hiljemalt kell 20.00 on aeg magama minna.
Me t88tame koos viie pilusilmse noore ja umbes t2pselt kuue kohalikuga. Iskumatu aga t6si, meie Kaspariga oleme k6plamist88s kiiremad kui pilukad ja kaks korda kiiremad kui kohalikud. Ma ennem ei uskund juttu kohalike Austraalaste laiskusest, aga jah nad t6esti on kohutavalt laisad ja vinguvad kogu aeg.
Vaba aja veedame me v6imalikult palju puhates ja ega siin suurt midagi muud teha polegi. Hetkel suurimaks mureks on kuidas linna p22seda, et oma s88gi varusi t2iendada. Eelmine n2dal saime omanikult kyyti ja loodame samale 6nnele hommegi.
Kahju, et me oma arvutiga neti tulla ei saa, tahaks m6ned pildid ylesse j2lle panna. Ehk m6tleme midagi v2lja kuidas neid ylesse saaks.
Yks v2ga hea asi on siin kyll- omanike kass, kes meid hommikuti bussile saadab ja hea on teda lohutuseks paitada. Sest, oma kiisut igateseme me v2ga. Loomandusest veel nii palju, et yhel pool karavanparki on hobuste koppel ja teisel pool lehmade karjamaa, t2itsa ehtsa maatunde annab k2tte.

Pyiame siis vapralt vastupidada :D

Katre

08 jaanuar 2009

08.01.2009 Tenthill, Gatton

Hehei

Elame Katrega Tenthilli caravan parkis, kus meil on kahepeale kasutada haagis-majake, kus on vesi, telekas, mikrolaine ahi, pliit, kylmkapp ja voodi. Isegi konditsioneer on olemas, mis meie elu natuke jahedamaks teeb.

Saime kohe farmi t88le ja oleme nyyd juba 4 p2eva t88tanud hiiglaslikul lehtsalatip6llul k6blatades. T88 algab u 50-80 km pikkuse s6iduga p6llule - sestap peame juba kell 3.15 minekuvalmis olema. T88 on raske isegi p6liste t88tajate hinnangul aga tuleb 2ra teha - kui korjamiseks l2heb pidi t88 olema lihtsam ja tasu ka suurem.
T2na mul eba6nnestus kohaliku wifiga s6braks saamine, niiet peame kasutama kahte yhisarvutit. MSN-i siin kasutada ei saa. Eks proovin m6nmi p2ev uuesti.

Kohe meie k6rval on Tenthill'i nimeline m2gi, mis on palju suurem kui munam2gi. Kusagil peaks siin ka mingi rahvuspark olema. Yhtegi madu pole siiani n2inud, aga igasugu veidraid putukaid ja konni on siin hulgim. T2na n6elas mind mesilane k6rri, aga 6nneks midagi hullu ei juhtunud. Muidu oleks kohalikel liiga l2bus olnud kui ma oleks k2tega k6rist kinni hoides salatite vahel l2mbuma hakanud.

Vabandust veidrate t2hem2rkide p2rast aga ma loodan, et saate aru.

Katre ja Kaspar

02 jaanuar 2009

02.01.2009 Putukaeri












Vabandan, et kribada ei jõua aga aku tühjeneb ja saan vast mõned elukad üles laadida, keda kohanud olen vahepeal.

Kaarel-Kaspar

01.01.2009 Katre ja Kaspar vahetavad aastat enne teid.

Otsustasime võtta uue aasta vastu kahekesi rannas istudes muust kärast ja pidust eemal ja et mugavam oleks võtsime teki ka kaasa. Tuli muidugi kohe välja, et me polnud ainukesed kellel selline mõte oli. Oli väga ilus selge ilmaga õhtu kuigi oli natuke jahe – võibolla isegi 20 kraadi ainult. Mõnikord ei piisagi ainult t-särgist ja lühikestest pükstest.

Kuna oli aasta vahetumiseni oli natuke aega, tegime pildistamisega aega parajamaks. Sellised näeme me siis välja kui on öö.




Katre vaatab kust poolt uus aasta tuleb




Selline näeb välja „kullarannik“ öösel – selline rand j2tkub katkematult 200 kilomeetrit.




Natuke ilutulestiku pilti ka, kuigi need ei tulnud üldse välja hästi. Ei olnud ka suurem asi ilutulestik - oleks oodanud midagi palju uhkemat.




Uue aasta esimesel päeval läksime koos ujuma. Siin siis olen mina meie roosa ujumisrõngaga.




Siin on Katre lainet ootamas. Oluline on õppida ära nõks, kuidas laine peale õigesti hüpata, et tasuta sõitu randa saada. Parimad sõidud olid üle kahekümne meetri pikad. Halvemad lõppesid lainekeerises uperpallitades ja seejärel õhku ahmides.




Kaspar sõidab lainega nii nagu peab. Kahju, et surfilauda polnud aga seda viga võib ka parandada proovida veel.




Kaspar on rõõmus.




Katre lainega.




Katre natuke rahulikumal hetkel kahe laine vahel.



Täna 02.01.2009 käisime koos Wet&Wild'i teemapargis ja vastupidiselt teie ettekujutusele oli tegemist Austraalia suurima veepargiga. Kuna on pühadehooaeg ja pikk nädalavahetus siis kujunes see küll kahjuks välja "wait and wild'iks" kui lõunaks venisid atraktsioonide ootejärjekorrad 45 minutini.
Õnneks saime päevapeale pea kogu pargi läbi käia ja oli vägev küll. Kõik Eesti veepargid jäid selle ees häbisse.
Meie lemmik atraktsiooniks kujunes pime tunnel, mis oli väga pikk, järsk ja sõlmes igatepidi. Teine oli üks hoburaua kujuline atraktsioon kus 12 inimest surfilaua kujulisel platvormil taeva ja maavahel pendeldasid - võttis kõhedaks küll 30m kõrgusel maapinnast rippuda ja siis vabalangemise hooga alla kukkuda sealt. Korduvalt.
Enamik liuteesid töötasid kummipaatidega mis tuli eelnevalt torni tarida ja seejärel sai lõbusalt alla lasta.
Päeva lõpuks väsitas tädsa ära.
Homme sõidame tagasi Brisbane'i ja siis sealt edasi farmi uuele tööpõllule.

Palju kallisid teile kõigile seal külmal maal!

Kaspar ja Katre

01 jaanuar 2009

31.12.2008 Gold Coasti Seaworld

Eile käisime katrega Gold Coasti meremaailmas. Oli selline lõbustuspargi ja mereloomade loomaaia vahepealne asutus. Väga tore oli - saime isegi viikingilaevaga kosest alla sõita. Kahjuks oli see liiga märg ettevõtmine kaameraga jäädvustamiseks ja selline viikingilaeva pilt võinuks ka hävitada kogu tõsiduse taaskehastamise ja muinastamise suhtes.

Pargi ülevaade

Sellel pildil on näha ka Ameerikaraudtee millega me sõitmas käisime. Esimest korda elus tegin surmasõlme taolise sõidukiga - kohutavalt lahe oli. Raudtee nimi oli tõlkes "korgitser" sellepärast et tegi kaks täisringi spiraalis. Ajas pea segi. Lisaks saime just avatud aktraktsiooniga kihutada, millel oli pöörane kiirendus - jätsin endale meelde, et ei tasu hambaid igaksjuhuks nii kõvasti kokku suruda, nagu ma sellega sõites tegin sest tekkis hirm, et need võivad puruneda :D. Samuti käisime 4D kinos, mis oli tohutult reaalsem elamus kui ma sisse astudes valmis olin.




Katre sõbrustab meritähega. Merisiilikut oleks ka paitada saanud aga too oli natuke liialt okkaline.




Suur hai. Sellised söövadki väidetavalt õnnetuid surfajaid. Ma arvan, et see võiks olla valgehai aga pole 100% kindel. Oli umbes kolme meetrine ja ei näinud üldse nii hirmuäratav välja kui ta vaikselt ringi ujus. Ilmselt oli ta siiski suuteline kiiremateks liigutusteks.




Jääkarud ei söö pingviine sellepärast, et neil on aed vahel.




Mõmmik talveunes. Kokku oli siin 6 jääkaru, kes käisid vahetustega tööl. Elamistingimused olid neil tõenäoliselt paremad, sest igal karul oli jutu järgi oma enda elamisruum konditsioneeri, magamisala ja basseiniga.




Delfiinid




Delfiin lendab




Siin teisel pool maakera, kus kõik on tagurpidi, juhtub sageli, et delfiinid kukkuvad veest välja.




Katre Delfiiniga




Kaspar morsaga




Kajakas



See on üks tige kala. Tema uimedes olevates ogades peaks olema surmav mürk, mis pidi tekitama kohutavalt valu.




Kaarel-Kaspar