15.08.2009 Homme Hill

Veidi pikemalt, meie teekonnas siiamaani.
Eelmine kuu neljapäev 23-dal saime oma auto lõppuks kätte ja alustasime sõitu ookeani äärde, et ruttu tööd leida. Sõitsime läbi Cloncurry-Ritchmond-Charters Towersi Townsville poole. Aga kuna me tahtsime leida tööd farmis siis tulime alla poole Ayri kanti. Lõpuks maabusime laupäeval Home Hillis, kus saime kohe endale uusi toredaid tuttavaid ja kasuliku infot kust tööd otsida.
Kuna pühapäev ükski farmer ei töötas siis veetsime päeva kala püüdes ja jõudu kogudes raskeks tööotsingu nädalaks.
Esmaspäev hakkasime läbi sõitma ümberkaudseid farme, aga igalpool saime vastuse, et hooaeg on läbi ja tööd pole, olukord näis päris nutune. Teisipäev me helistasime tööotsingu firmasse ja saime sealt ühe farmeri numbri, mudugi helistasime kohe rõõmsalt sinna. Kuna sel hetkel otsis tööd ka üks sakslaste paar, siis mõtlesime et küsime kohe neile ka tööd, aga Kaspar sai üsna halva toonilise vastuse, et neljale inimesele tööd pole. Olgu, siis proovis kohe saksaneiu samast küsida tööd kahele ja üsna tige naine käskis reedel tagasi helistada. Õhtul kuulsime, et kaks sakasa tüdrukut olid sinna farmi kohale sõitnud ja selle halvasti käituva naisega maid jaganud. Siis me ristisime ta õelaks-leediks. Aga kuna me olime üsna meeleheitel siis neljapäev otsustasime ikka ise ka kohapeale sõita ja selle õela-leedi üle vaadata, aga kahjuks polnud teda kodus. Seal töötavad noored kinnitasid meie arvamust sellest farmerist ja töö polnud ka seal just eriti hea, kõigest kolm tundi päevas ja enamus palgast pidid sa veel maksma sellele õelale-leedile rendiks. Me leidisime, et see pole küll just hea koht, aga kui kõige suurem häda käes siis tuleme tagasi.
Reedel sõitsime uuesti ligikaudseid farme läbi ja saime endiselt eitavaid vastuseid ja juba tuli hirm et peabki õela-leedi juurde tööle minema. Õnneks õhtul kuulsime uudiseid, et meie sõpradest prantslaste farmis lahkuvad varsti mõned töötajad. Laupäeva vara hommikul ennem seitset sõitsime sinna farmi ja küsisme tööd, farmer palus meil helistada pühapäeva õhtul tagasi, et kui vabanevad kohad siis same esmaspäeval tööle. Terve pühapäev ootasime ärevalt ja õhtul saime siis head uudised, et võime esmaspäeval tööd alustada.
Tööks on kurkide ja paklasanide korjamine ja pakkimine. Kaspar töötab siis põllul korjajana ja mina laos pakkimises. Mul on hea töö, ei pea päiksekäes olema ega raskeid ämbreid tõstma, ainult käed peavad kiirelt käima ja palju sorteerima. Aga ega Kaspar ka eriti kurda, päikest talub ta hästi ja vähe jõu kasutamine talle ka kahjuks ei tule.
Töötame kuus päeva nädalas ja üheks tundi päevas. Kell seitse algab tööpäev, esimene paus mis kestab 20 min. on kell kümme, kell kaksteist algab tunnine lõuna, kell kolm on veel üks paus mis kestab 15 min. ja kell viis saab tööpäev läbi. Tööpäevad on pikkad aga palka saab ka hästi, mis on hetkel meile kõige tähtsam.
Elame me siin siis comfort stopis, kus tegelt ei tohiks peatuda üle 48h. aga me ju sõidamegi iga hommikul ära, kuna siin on nii tore siis tuleme igal õhtul tagasi.
Natuke tüütu on igal õhtul ja hommikul kotte tõsta ette-taha aga samas saab tasuta kasutada sooja vett, elektrit ja välikööki. Ja väga toredad inimesed peatuvad siin, õhtuti istume köögi, sööme koos õhtus ja muljetame tööpäeva elamusi. Nädalavahetustel vahest teeme väikseid olenguid veini ja õllega. Järgmisest nädalast alustame traditsiooni, et igal nädalal üks rahvus teeb oma rahvusköögi õhtu, ehk teeb teistele midagi head süia. Me Kaspariga alustame siis järgmine nädal ja menüüs on keedu kartul, seenekotlettid ja külm-koore kaste ( keedumuna, hapukurk, sibul ja
hapukoor). Loodame, et teistele ka see maitseb.
Vabadel päevadel oleme me kalal käinud, sakslastel on täisvarustus ja nad laenevad meile ka proovimiseks veidi. Siiani on sakslased saanud ühe 45cm. suuruse söödava kala, aga sooviks ikka ükspäev hai kätte saada. Lihtsalt püügilusti on pakkunud üks 60 cm saga ja veider Bufferfish, kes oli nagu segu kalast, papakoist ja konnast. Ookean on meist 15 km. kaugusel, nii et kui ilmad soojemaks lähevad siis on hea ujumas käia.
Muide meil siin lõppes just talv ja ilmad lähevad aina soojemaks, hetkel on päeval sooja 25-30c ja hommikuti on tihti udu.
Järgmine kord proovin panna pilte meie uuest elamisest ja tööst.

Kena suvejätku teile Eestimaale

Katre.

09.08.2009 Home Hill

Hehei!

Oleme ikka elusad ja terved. Elame hetkel Home Hilli nimelises v2ikelinnas comfort stopis, mis asub Ayrist 10 km kaugusel. Oleme leidnud terve rea saatusekaaslastest s6pru siin - sakslasi, belglasi ja prantslasi peamiselt.

Eelmisel esmasp2eval saime l2hedale farmi t88le. T88tame 9 tundi p2evas 6 p2eva n2dalas ja saame palka vastavalt. Katre t88tab shedis ehk siis pakkimiskuuris, kurke ja eggplante pakkides ja mina korjan p2evad l2bi eggplante, chillisid, istutan kurke ja muidu kyyrutan. Hea on see, et t88d tundub jaguvat ja t88kaaslased on toredad aga esimestel p2evadel luud, kondid lihased valutasid ka.




Siin poosetab Katre hiigelsuure saurusekoopiaga Richmondis, poolel teel Mt Isast Townsvilli. Koopia on elusuuruses yhest l2hedusest leitud skeletist.



Siin me oleme s6pradega kalastamas.



Sellise asjandusega pyytakse s88dakalu ja krevette. Alguses ei tahtnud see v6rgutamine yldse v2lja tulla aga kui n6ksu k2tte saad siis on lihtne.







See in siin esimene elukas, kelle ma k2tte sain Austraalias.

Kuna t88p2evad on pikad siis internetti p22seda on keeruline aga pyhap2eviti saab. Peamiselt kasvatatakse siin suhkruroogu ja eks kirjutame sellest pikemalt j2rgmine kord.

Kallid ja tervised k6igile!

Katre ja Kaspar