Tere päevast.
Laupäeval oli üle mitme nädala päikseline ilm, kuigi küllaltki külma võitu. Pakkisime end hommikul autosse ja sõit 30 min kaugusel asuvasse Petworthi mõissase võis alata.
National Trust haldab Petworthi aastast 1947, siiski mõisa privaatses osas elavad endiselt valduste pärijad Lord ja Leedi Egremont. Valdused on olnud nende suguvõsa kodu üle 900 aasta. Maa-alad kinkis esivanematele kuningas Henry VIII.
National Trust on suurepärane organisatsioon mis hooldab, haldab ja renoveerib suurel hulgal Inglismaa pärandeid, nii looduskaitsealasi, parke, ajaloolisi hooneid kui ka mõisaid. Enamus neist on Natsional Trustile kingitud, kuna omanikud ei suuda enam ise restuareerimis ja hoolduskulusi hallata aga ka soovist, et nende pärand jääks alles ja oleks avatud tulevastele põlvedele.
Nii ka Petworth on osaliselt avatud külalistele uudistamiseks.
Peahoone on inspireeritud Versaille paleest ja suurem osa juurdeehitustest tegi kuues Somerseti hertsog. Ta soovis, et see mõis oleks sama suur ja uhke kui kuulsad paleed Euroopas.
Mõisa ümber rajati hiiglaslik hirvepark, kus hetkel jooksevad ringi 700 kabehirve.
Kui me saabusime Petworthi oli varajane ennelõuna ja härmatis kattis veel maad. Meie plaan oli kõigepealt majas ringi uudistada lootes, et lõunaks on päike ilma mõnusalt soojaks soojendanud ja siis alles parki hirvi otsima minna. Sissepääsu väravast mõisani viis ilus rada läbi pargi, üle müüri nägime kauneid vaateid külale ja lähedal asuvatele küngastele.
Mõisa peamajja saab praegusel ajal sisse sisehoovist ja esmalt astud sisse "Oak Hall" mis on olnud peasissekäiguks aastast 1743.
Kõrge laega trepikoda on uhke sinise tapeediga ja seintel asetsevad kaunid maalid, kunagi oli selles ruumis välja pandud lausa 34 maali ja siis kutsuti seda "Picture Stair Case". Siit me keerasime paremale üsna kitsasse ja madalasse koridori, mis viis meid mööda kabelist.
Kabel on kõige paremini säilinud ruum Petworthi keskaegsest osast. Suuruselt oli see ruum üsna väike aga suurest vitraaz aknast tuli külluslikult valgust ja seinad olid uhkelt kaunistatud.
Mööda koridori edasi minnes jõudsime suurde galeriise.
Petworth on kuulus oma kunstikogu poolest, 18 sajandil mõisas elav parun oli kirglik kunstikoguja ja sõbrustas mitme sel ajal elava parima Inglismaa kunsnikuga nagu Turner, Fuseli, Flexman ja Blake. Nüüd on nende teosed välja pandud "North Gallerys".
Galerii on üllatavalt suur, valgusküllaste katuseakendega. Ühele grupile just tehti maale tutvustatavat tuuri, järgmine kord tahaks kindalsti seda kuulata.
Maalid galeriis olid tõesti kaunid ja kunstkogus oli mitmeid klassikalises stiilis skulptuure. Sel päeval oli eriti välja toodud J.W.M Turner teosed, paljud neist ta maalis kohapeal, kui kunstnik oli siin külaliseks.
Galeriist järgmine ruum on "Red Room". Punast tuba kasutati samuti kunstikogu eksponeerimiseks.
Sealt edasi astusime suursugusesse nikerdatud seintega tuppa "Carved Room"
Kõik selle ruumi seinad on kaetud maalide ja puidust nikerdustega, ma ei ole veel enne näinud nii suursuguseselt kaunistatud interjööri. Selles saalis võiks veeta tunde, et vaadata igat pisemat detaili.
Carved Roomis on välja pandud koopia kuulsast Henry VIII maalist.
Talve hooajal ei ole mõisas külastajatele rohkem ruume avatud, kuid üle sisehoovi minnes on eraldi hoone, köökide ja teenijate elamisruumidega.
Hoone teenijatele ja köökiteks ehitati 18 sajandil ja seal mahtus elama kuni 40 inimest. Esimest korrust kasutati toitlustamiseks ja tööruumideks, magamistoad olid teisel korrusel, need on nüüd muudetud kontori ruumideks ja kahjuks me ei saanudki näha millised need kunagi välja nägid.
Esimene ruum kuhu sisse astusime oli köök.
Köök näeb välja uhke ja suursugune, kunagi valmistati siin kuni sada rooga päevas. Peale 1872 aasta tulekahjut paigaldati renoveeritud kööki kõige kaasaegsem aurul töötav tehnoloogia, aga samas jäeti alles traditsiooniline grillimis varras mida oldi kasutatud üle 300 aasta.
Köök oli täidetud ägedate vasknõudega, särasid seal riiulitelt uhkelt vastu, kuid kunagi pidi keegi neid koguaeg puhtaks küürima.
Köögist läbi minnes tuli katlaruum.
19 sajandi madalsurve kahe lõõriga aurukatel mis tootis energiat köögile ja sooja vett kõigile.
Samas ruumis valmistati ette köögivilju ja pesti nõusid. Just siin kõiki neid vasknõusi pestigi soola, liiva, äädika ja sooja veega.
Ma olin positiivselt üllatunud kui suured ja valgusküllased olid need ruumid, ma olen juba harjunud nägema, et vanades mõisades köögid asuvad keldris ja on külmad ja hämarad.
Läbi köögi, tagasi suurde koridori minna jäi kohe vasakule käele pisemat sorti pagarikoda.
Natuke eemal kuumast köögist oli see ruum ideaalne koht valmistamiseks kõiksugu hõrgutavaid pagaritooteid. Ukse taga koridoris asus eraldi leivaahi kus kõiki neid pagaritooteid küpsetati.
Mööda koridori natuke edasi oli eraldi ruum jahedate söökide valmistamiseks.
See oli ruum, kus valmistati moose, kompotte ja kõiki muid hoidiseid. Sammuti kasutati seda ruumi tee ja kohvi ettevamistamiseks ja keetmiseks, seda kõike majahoidja valvsa silma all.
Nüüd on teenijate majas külastajatele avatud suur kohvik ja suveniiri pood. Kuid enne kui kohvikusse teed ja kooki nautima minna, otsustasime meie jalutada pargis asuva tiigini, väikselt lootes, et ehk õnnestub hirvesi kuskil märgata. Hiljem on siis hea tulla tagasi tuppa end soojendama.
Ilm oli tõeliselt ilus ja päiksepaisteline, kuigi väheke karge võitu. Maa pargis veel viimaste kuude vihmasadudest märg ja veidi porine, kui andis siiksi peal kõndida. Kui jõudsime poolele maale tiigini, siis oli alles aru saada kui suur on see hirvepark. Suvel on seal kindlasti hästi tore ringi matkata ja pikniku pidada. Meil on juba see plaan paigas.
Hirvesi me ka kahjuks seekord ei näinud, kuigi sõrajälgi oli tiigi ääres palju, ehk on rohkem õnne järgmine kord.
Keha ja hinge värskendav jalutus käik tehud, suundusimegi tagasi kohvikusse, et väikene tassike teed juua koos imemaitsva inglisepärase sconega mida süüakse moosi ja koorevõiga. Ja meie sööme seda ikka nii, et enne koor ja siis moos, mitte nagu põhja Inglismaal, kus pannakse moos enne koort saiale.
Päikseline päev Petworthi mõisas saigi läbi, see on koht kuhu kindasti tahan suvel tagasi minna. Suvel on rohkem ruume avatud ja saab pargiski kaugemale jalutada.
Kaunist päeva teilegi.
