28 september 2008

Veel pilte laupäevast. 28.09.2008

Üks veidtamaid veesõidukeid mida ma näinud olen - nagu keegi oleks endale ise plekist ja vineerist kokku keevitanud ja suutnud ametnikele tõestada, et see on merekõlbulik.
Austraalia punanokkpart toiduotsingul.
Austraalia rohekael part - väga sarnane meie sinikael pardile aga triip küljel on rohelist värvi.
Bengaali viigipuu - siin on näha kuidas ta uusi tüvesid endale õhjuurtest kasvatab ja levib edasi - alien plant 100%
Mina veekäes - väga mõnus.
Üks tiivuline ka kes suutis piisavalt kaua paigal püsida.


Kõik pildid on töödeldud fantastilise fototöötlusprogrammiga MS paint.

Kaarel-Kaspar

Brisbanei botaanikaaed 27.09.2008

Laupäeval käisime Katrega nn Botaanikaaias kuigi rohkem oli tegemist linnapargi ja ajaloolise reliktiga. Mis ei tähenda, et seal poleks olnud pööraselt kaunis ja põnev. Kõige suurem üllatus oli kui üks selline tegelane mu jalge eest järsku plehku pani.

Selline siis - väga lahe elukas oli - ja kui siis lähemalt vaatama hakkasime siis leidsime neid veel mitmeid erinevates suurustes - 30-80 cm pikkuses.

Lahedaid puid oli seal ka -nagu see Bengali viigipuu - need mida te näete on vanad õhjuured, millest on moodustunud puule uued lisa tüved. Kõikide oma tüvede ja õhujuurtega oli see puu umbes 25m diameetriga ja moodustas väga laheda labürindi - selline mets võiks olla väga lahe - kujutan juba ette kuidas igasugu metsaelukad ennast sinna ära peita saavad.

Kaarel-Kaspar

25 ja 26.09 Brisbane

Jõudsime ilust Austraaliasse kohale , seekord polnud isegi äikesepilvi ega midagi, täiesti päiksepaisteline ilm. Lennukis, ennem maandumist pidime deklaratsiooni lehed ära täitma- Kas meil on narkootikume( ei)? Kas meil on muna, piima v. meesaadusi ( jah)? Kas meil on eluslilli v. lilleosi (ei)? Kas meil on nahka v. nahasaadusi (jah)? Kas me oleme viimase 30 päeva jooksul käinud farmis v. metsas matkamas (jah)? Kas meil on kaasas matkasaaapad (jah). Kui tolli läbisime ja meilt küsiti mis meil on meest ja nahas, ma näitasin enda meevaha sisaldava kreemi ja Kaspar oma nahkpaela ette ja siis lubati ilusti läbi, muidugi küsiti kas me oma saabad enne lendu ära pesime. Passikontrollis, nagu see juba tavaks oli, saime jälle lisatähelepanu, nimelt tolliametniku arvuti ei tahtnud me passe kopeerida ja me pidime minema ekstra eralti laua juurde kus siis seda tehti.

Lennujaamast saime mindud bussipeale mis meid siis me hosteli juurde tõi, registreerisime sisse, viisime asjad tuppa ja läksime linna peale patseerima :D
Muidugi saime enne registratuurist linnakaardi ja juhised kus mis on. Kõigepealt läksime migratsiooni ametisse omale viisakleepse passi saama, siis käisime pangas ja tegime kohaliku arve. Mis peaks järgmine reede kohale jõudma. Siis ja siis muretsesime Kasparile uue telefoni :D :D ja mõlemale kohalikud kõnekaardid. Katre number on 001161450743773 ja Kaspari 001161450769594 . Aga kui hakkate helistama, arvestage et Austraalias on+ 7 tundi aeg ees. Ma juba sain öösel kell 04:17 kõne ja see polnud üldse lõbus, set me ei ela toas üksi ja nõme on kõiki üles ajada :S Nüüd olen targem ja panen telefoni ööseks hääletuks :P

Nii, vähe me elu-olust ka siin. Me elame ühes toas kahe Iirmaalt kohale sõitnud noormehega, täitsa toredad poisid on. Kuigi mulle tundub, et kogu ärkvel oleku aja nad saadavad mööda ühes või teises baaris mis siis ligiduses on ;D
Maja üldiselt on väga toreda planeeringuga, palju korruseid v. õigemini leveleid nagu nad siin neid nimetavad mahjade puhul. Kõik need korrused on omamoodi risti-rästi erinevad majad ja osaliselt terassidega avatud. Kindlasti on see põhjustatud osaliselt sellest ,et maja asub mäenõlval.
Meie tuba on linnapoolt tulles esimese maja esimesel korrusel ja koridoris on umbes kuus tuba millega me jagame kahte pesemisruumi ja tualettruumi. Siiani pole muret ega järjekordi väga olnud :D Meie majas on ka pesupesemis ruum kus on hunnikuga suuri pesumasinaid.
Siis järgmise maja esimesel korrusel ( mis on meie toaga arvestades juba teine korrus) on baar kus on piljard ja lauajalgpall, välisterass grillimiseks ja tänava poole minnes registratuur.
Sama maja teisekorrusel on ühisköök, kus on täitsa lahedalt ruumi, võimalik hoida oma asju riiulil ja külmkappis, aga pead ilusti sildid külge panema nime, toa ja kuupäevaga.
Siis on veel suur elutuba, kus telekas , palju diivaneid, interneti võimalus ja joogi-snäki automaadid. Elutoast edasi on terass kus on söömiseks lauad ja bassein. Kolmandal korrusel on juba katus, kus on päevitamistoolid ja imeilus vaade linnale ja jõele. Õigemini igalt terassilt on imeilus vaade linnale ja jõele :P
On veel kolmas maja ka, aga seal on ainult toad ja sinna pole meil asja olnud ;D

Teisel päeval me proovisime juba tööd leida, aga kahjuks tulutult esialgu. Käisime veel poodides, ostsime õhukese teki, sest meile kui põhjamaa inimestele on harjumatu ilma magada, mis sest et sooja on küllaga. Siis tegime suurema toidu ostmise, iseenesest pole siin hinnad eriti kallimad kui Eestis, kuid siiski on tark osta poeketti nimega sootsamaid kaupu ;D

Unevärk on minul küll sassis, õhtul kell seitse tuleb juba uni peale, siis pingutan kümneni üleval olla, öösel kella kahe paiku ärkan ülesse, siis ei saa paar tundi und, kui lõpuks magama jään ei saa jälle hommikul enne ühteist ülesse. Täitsa tüütu juba, aga vast varsti saab asi korda. Tundub, et Kaspar saab täitsa hästi magada :D

Katre :D

P.S. Me polegi veel suutnud end päikesest ära kõrvetada :P
http://www.ilmake.ee/et/asukoht/Austraalia/Brisbane/?coordinate=-27.5,153.0166667 - siin saate meie ilmal silma peal hoida :D

26 september 2008

07:05 24.09.2008 Dubai lennujaam

Dubai on koht kus nafta dollarite lõhn on eriti hästi tunda. Terve lennujaam on täis magavaid inimesi, kes seinte ääres ja toolide all on silma looja lasnud. Enamik neist nägid välja nagu indialased, pakistanlased, araablased, mustanahalised või eurooplased. Ja paljud neist ei liigutanud meie nähes end kordagi selle 8 tunni jooksul, mis me seal veetsime. On muidugi võimalik, et nad märkamatult vahetusid teiste samasugustega sest lennujaam oli hiigelsuur
Sellel pildil magab näiteks umbes 4 inimest.

Istanbul-Dubai lennujaamas kulus check-innis üle kahekümne minuti - probleemi tekitas ilmselt väga terroristlik ä-täht minu nimes mille sisestamisel töötajad hätta jäid - isegi mingi poolpealik tuli appi seda lahendama aga lõpuks jäi minu lennukipiletile ikkagi Sare.

Kohutav kuidas inimesed Tax-free poodides kraami varuvad - võiks arvata, et siin kestab siiani nõukogude aeg ja siinsed lennujaama külastajad on oma suguvõsa ainsad, kes sellisesse paradiisi jõudnud on.
Rahvustest üllatas mind erinevate aasialaste suur hulk. Nii reisijate kui ka teenindajate hulgas.

Siia lendasime üle Iraani ja öösel lennukilt nägime ilmselt naftapuurtornide leeke. Istanbul ja Dubai olid samuti pimedas võimsad vaatepildid.





Stereotüüpidest torkas silma "ninjade" vähesus - neid olen märganud kõigest kahte-kolme. Usklikele inimestele oli Istanbulis ja Dubais spetsiaalsed palvelad lennujaamades - kuigi oli ka neid, kes keset põrandat äkki vaiba maha viskasid ja kummardama hakkasid. Mul oli maru kahtlane tunne, et kui lennuki kapten araabia keeles rääkima hakkas siis alati alustas ta lauset tänuga Allahile - kui tegemist poleks olnud emiraatide lennukompaniiga siis oleks see teinud mind ääretult murelikuks.

Muidu olid "Emiraatide" lennukid väga suured ja mugavad ja süüa anti minu arvates päris normaalselt. Igal inimesel oli oma pisike ekraan, mida mina kasutasin, et vaadata oma lemmikfilme ja seriaale nagu "Dodgeball", IT Crowd (see on ikka killer sari vahepeal lagistasin sundimatult naerda), Dr. House, 10000 e.Kr.

Katre vaatas ka filme ja kasutas keerulisemaid funktsioonegi nagu mahjongi mäng.

Jubedalt raisati igasugu ühekordseid asju. Iga asi oli oma kilepakendis - kõrvaklapidest kuni teki ja lauanõudeni.

Vähemalt jõudsime ise ja koos pagasiga kohale.

End siin hästi tundes :D
Katre ja Kaspar









16:30 23.09.2008 Istambuli lennujaam

Esimene lend algas mõningase viperusega. Riia lennujaamas tavakontrollis selgus, et olin unustanud oma taskunoa fotokotti ja sellega oleks ma võinud tõsist kahju ja terrorit teha. Kutsusime Liisu ja Kaijo tagasi ja tänu inimeste vastutulelikusele sain ma noa ära antud ja ei jäänud sellest ilma :D
GPSist oli kõvasti abi Riia Tänavate rägastikus orjenteerumisel. Kahjuks ei mõistnud ta meid ringiga ümber kesklinna lennujaama juhatada.
Kui Riiast Istambuli sõitsime oli taevas täis pilvi ja kui aknast välja vaadata tundus, et seisame kohapeal.Kogu aeg oli samasugune valge vatti pilt silme ees, aga kui üks hetk teine reisilennuk meist möödus, siis sain täpselt aru kui kiirelt me tegelikult sõidame :D Maandudes Istambuli oli näha kui hiigelsuur see linn on. Hagia Sophia nägime ka lennukist ara. Tagasiteel Tahaks kindlasti pikemalt peatuda Türgis.
Põnev elamus oli ka äikesepilve kõrvalt mööda lendamine. Lõi päris kõvasti välku, see oli nii hirmutav ja ilus sama aegselt. Mõne kilomeetri kõrguselt oli täpselt näha välgu algus- ja lõpp punktid.
Hamburger oli lennujaamas hirm kallis 20 Atatürki eine eest, kallim burger mida me söönud oleme :S
Soojalt tervitades:

Katre ja Kaspar

P.S Saadame ka teile sooje tuuli, loodame et jõuab kohale

22 september 2008

Viimase päeva võlud

Tore, et viimasel päeval enne ärasõitu on lõpuks ilus päiksepaisteline ilm, muidu jääks üsna õnnetu vihmane mälestus ;)
Sõpradega sai laupäeva õhtul veel koos istutud, äärmiselt tore õhtu oli, tänud kõigile kes kohale julgesid tulla. Eilne ja tänane õhtu on perekonna päralt. Homme varahommikul siis põrutame Riia poole, hea et vennad olemas on ja eriti kui nad on nõus sind sõidutama sadu kilomeetreid.
Veel viimased asjad pakkida ja vaat et olemegi valmis end ümber asustama Austraaliasse :D

HOIDKE PÖIALT !!!