Üle hulga aja võiks midagi jälle kirjutada. Tegelikult oleme vahepeal veel blogida üritanud kuid wifi aeglane levimine meie toanurka, mis on siin majas ruuterist nii kaugel kui vähegi saab on vahel meie plaane takistanud.
Siin on üks piksepilt. Vihmasajud algavad siin väga äkitselt ja läheb ära lähevad sama kiiresti. Sel pildil õnnestus üks piksenool ka kinni püüda kuigi kõige magusama aja magasin kahjuks maha ja ilma statiivita on üldse keeruline selliseid pilte teha. Hoolega vaatate siis see must asi taevas pole mitte pilv vaid meie hoovis kasvav palmipuu.
Need Brisbane vaated on tehtud Mt Coot-tha mäe otsast, mis on meie kodust umbes 5km kaugusel ja sealt avaneb fantastiline vaade tervele Brisbane'ile. Mägi ise on 287 meetrit kõrge ja nimi tähendab "mee kohta" sest aborigeenid käisid seal mett otsimas. Sellel pildil üritasin trikitada - valguskera pildi keskel on vaateratas mida olete juba mõnel pildil lähemalt näinud.
Siin on siis Brisbane'i kesklinn oma täies hiilguses. Vaateratas, mis lähedalt vaadates tundub kohutavalt suur on tegelikult kääbus suurte mahade kõrval.
Veel üks vaade linnale.Mäkke ronisime neljapäeval, sest Botaanikaaed pandi kinni just siis kui me sinna jõudsime. Teekond oli väga pikk ja käänuline ja kaunis väsitav, kuid avanev vaade oli seda tõesti väärt.
Toreda elamusena peaks veel mainima, et isegi bussijuhid võivad sõbralikud olla (mitte sellised nagu Eestis, kes teevad ristikesi seinale, kui saavad ukse inimesel nina ees kinni lüüa). Kui Botaanikaaeda läksime siis ronisime bussi aga tuli välja, et see sinane buss üldse ei sõidagi sinna ja me oleks pidanud hoopis valima bussi, mis just ära sõitis. Seejärel kihutas meie abivalmis bussijuht teisele bussile järgi ja talle kõva tuututamisega järgmises peatuses märku andes (kus ta tegelikult peatuma ei pidanud) saime õige bussi peale. Eestis tundub sellist vastutulelikust liiga palju tahta miskipärast.
Kaarel-Kaspar
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar