19.02.2009 Meie t88 ja muud loomad

Hehei!

Saime natuke aega ka piltidega j2nnata.



Selline on siis ymbrus meie talus. Nagu n2ete on ilm ilus, mets ei p2le ja me pole kaelani vees.



Siin on vaade t99kuurile, kus me p2rast korjamist pakime "kurke". K6ik "kurgid" jagunevad kolme pikkusesse ja mahtuvuse alusel pakitakse nad valgetesse penoplastkastidesse - see on nagu puzzle kokkupanek, kus peab saama kasti nii t2is, et see kaaluks piisavalt palju



Siin on vaade "kurgi" p2ldude poole. Sealt poolt t6useb hommikul kell 5 p2ike.



Selline on siis bittermelon aga me kutsume seda lihtsuse m6ttes "kurgiks". Nagu nimi ytleb on bittermelon v2ga m6ru - seda pidi natuke v2hendama soolvees p2iksek2es leotamine. Selle eest on ta tal raviomadused ja eriti soovitatakse teda II tyypi diabeeti p6devatele inimestele, sest ta sisaldab aineid, mis k2ituvad organismis insuliini sarnaselt. Bittermeloneid s88dakse tavaliselt toorelt (enne valmimist korjatuna) sest ta l2heb valmides aina kibedamaks.




Sellised on siin puud, kes yldse oma koore all ei pysi.



Farmis elavad ka kaks kutsat Bella ja Roki, kes on uskumatult s6bralikud. Muidu nad on igavesed jurakad ja neile meeldib pyyda metsikuid sigu ja muid loomi. K2ngurud pidid nende k2est siiski plehku p22sema. Lehmi oskavad nad ka karjatada. Peremees Peetril on ka hea kavalus - ta laseb korraga ainult yhe ketist lahti - selleks et siis pysib teine rohkem kodus ja nad ei saa koos hulkuma minna.



Suured rohutirtsud on siin igalpool - vahel ka meie hyttis. Erinevalt kodumaistest on neil tiivad kuigi mulle tundub, et nad yldse ei vaata kuhu nad lendavad. Yks suutis 4 korda j2rjest otse vastu seina lennata mingil p2hjusel.



Sellised vahvad karvased kanad on ka seal - kuigi neid peab Peeter rohkem lemmikloomade eest, sest nad munevad v2he ja nendest v2hestest paneb ka kolahunniku all elav varaan suurema osa nahka. Koerad varaani ei s88 aga ta pidi ka selline suur peletis olema.



Veel yks pilt karvikkanast.



Kui ilm on niiske v6i lausa m2rg siis tulevad konnad meie klaasukse peale valgusej2nulisi putukaid s88ma. Uskumatu kui aplalt nand neid kugistavad aga ilmselt on neil v2ga elastne magu, kuhu mahub rohkem putukaid kui pealt n2ha arvata v6iks. Oma pika laia keelega nad siis ahmivad neid.



N2gime siis esimese Austraalia myrgise eluka ka 2ra - v2i v2hemalt myrgisema kui mesimummi. See siin on kurikuulus redback ehk siis "punaselg". Nagu loomariigis ikka sageli juhtub on emased isendid palju ohtlikumad ja myrgisemad. Isased pole yldse redbacki moodigi ja ei ole ka inimestele ohtlikud.

T2nap2eval on ysna hea kui sind hammustanud 2mblik osutub redbackiks, sest vastumyrk on olemas ja peale selle kasutusele v6ttu pole keegi redbacki hammustuse k2tte siin surnud. Samas on siin kymneid 2mbliku liike, kelle myrkidest ja ravimisest ei teata midagi aga nendega seotud juhtumid on ka reeglina v2ga haruldased. Aastas hammustavad redbackid umbes 1000-2000 inimest.



M6ned ilusad kohalikud kiilid ka. Nad on v2ga v2ledad aga kui vaikselt oodata siis nad harjuvad sinuga.



See kiil elab meie hytti l2hedal autoantennil, kus ta saaki varitsedes peaaegu alati istub.




K2ike toredat k6igile lugejatele ja kelgutage meie eest ka!!!
Katre ja Kaspar