See n2dalavahetus s6itsime Bunya m2gedesse, kus asub vanuselt 2 rahvuspark Queenslandis. M2ed on seal natuke pealt kilomeetri k6rgused ja koduks igasugustele vahvatele elukatele. Rahvusprki l2bib s6idetav autotee ja iga paari kilomeetri j2rgi on telkimiskohad koos grillimisv2imaluste ja muude hyvedega.

J2rjekordne t2iendus postkastide kollektsiooni.

M6nel pool on autoteed nagu joonlauaga t6mmatud. Ma kardan, et sisemaa poole minnes see syveneb ja s6itmine muutub l6putult tyytuks.

Siga postkasti nahas.

Laup2evl parki j6udes tabas meid v2ike vihmasadu, mis loojuva p2ikese valguses ilusa vikerkaare tekitas. Sama juhtus pargist pyhap2eval sealt lahkudes.

Vihma taustal v6ib n2ha iseloomulikke bunyam2ndide siluette.

Pyhap2eva hommikut alustasime liha ja seente grillimisega, et matkamiseks k6ht t2is saada. J2lgisime hoolega taldrikureeglit, et oleks 70% liha ja 30% seeni juustuga. Taimetoitlased n2ksigu porgandit.

Sellised on kodumaiste pokkude sugulased "grasstree'd" ehk siis rohupuud. Rahvakeeli kutsutakse neid siin ka odaga p2rismaalasteks, sest kui nad 6itsevad siis kasvatavad nad mitmemeetrise oda sarnase 6isiku, mis kaugelt vaadates panebki nad oda ja sulgedega p2rismaalast meenutama.

Vaade k6rge kynka otsast.

Katsetus kahekesi korraga pildile j6uda.


See elukas tekitas meile seni suurima austraalia ehmatuse, kui ta poole meetri kauguselt jalaeest j2rsku yle raja kargas. Tegemist on siis yhe peaaegu meetrise waterdragoniga, kes m2gioja kaldal rajapeal ilmselt p2ikest v6ttis.

Selline on bunya m2nni k2bi - need v2ivad kaaluda p2ris mitu kilo ja on surmavalt ohtlikud, kui kukkuvad 50m k6rguselt puuotsast. Nende sees on suured 5-7cm pikkused k6va koorega seemned, mis on v6ga toitvad ja s88davad. Sellel p6hjusel tavatsesid aborigeenid suuri kogunemisi teha nendes m6gedes p2hklite valmimise ajal, et neid r8stida ja neist punni syya. Mina polnud nii osav ja l6ikasin alustuseks noaga k2tte kui proovisin yht nahka panna. Oli s88dav ja olen siiani elus. Lisaks aborigeenidele meeldivad bunyap2hklid veel paljudele metsaelukatele, kes pikkisilmi sygisest pidus88ki ootavad. Selle t6ttu ilmselt on bunyam2nnid oma elu nii korraldanud, et annavad umbes iga kolme aasta j2rel hiigelsuure saagi, et seemnetel suurem lootus idaneda oleks.

Nyyd veel natuke metsaloomi ja elukaid.




Rangeri hytti juures oli v2he suurem kyla, kuhu me sattusime just 6igel ajal kui lindudele syya pandi. Nii nad siis kakerdasid seal r66msalt m88da inimesi. Pildil on siis isane kuningpapakoi.


L6ppkokkuv6ttes oli v6ga tore kuid v2sitav n2dalavahetus - oleks tahtnud seal rohkem aega viita ja puhata. Kahju, et sajud alles seen2dal algasid, sest kosed olid t2iesti pisikesteks niredeks taandunud.
Kaunist kevadet k6igile eestimaalastele!
Katre ja Kaspar
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar