Nii algas meie teekond Mt. Isa poole. Algul vaevasid meid igasugu kahtlused - kas Reediku tubli Barina j6uab meie autot paigast liigutada, kas tekib probleeme mäest üles saamisega ja kas sentimeetrise läbimõõduga nailonköis sellele kõigele üldse vastu peab. Ei pidanud - läks katki 200 meetrit enne kohale jõudmist. Õnneks oli pinna kaldenurk meie kasuks ja viimase otsa lükkasime käsitsi. Nüüd selle nädala algul peaksime oma masina remondist kätte saama.
Pidasime ka minu sünnip2eva. Ärge kartke, et me vangis oleme - seinad ongi enamikes majades sellised ja Reediku sõnul pidi krohvimine ja pahteldamine siin üsna hiljuti kanda kinnitanud komme olema. Sõime küpsisetorti, leiba marineeritud heeringaga ja salatit.
Käisime ühes Mt Isa lähedases kaunis kohas. Mary Kathleen´i nimelises hüljatud uraanikaevanduses. Töö oli siin lõpetatud juba 1984 aastal ja alles olid vaid asfaltteed, mõned vundamendi platsid ja mäesees olev auk. Augus oli kõige kaunima sinise veega järv, mida ma elus näinud olen. Kahjuks olid üleval ujumist keelavad märgid.
Pisike redback meie toidulaua alt.
Andsime oma panuse Eesti majanduse arenguks ja sõime kodumaist toodangut. Tegemist pole kaasatoodud kraamiga vaid saabki toidupoest osta aegajalt.
Muidu meie päevad siin mööduvad mõnusalt puhates,Britt ja Reedik on väga head võõrustajad. Meelelahutuseks käime linnas jalutamas, loeme raamatut ja vaatame filme. Homme me püüame olla tublid ja leida tööd, kas või nädalaks, et vähegi remondi tõttu tulnud väljaminekut tagasi teenida. Tõenäoliselt kaua me siin ei ole ja varsti saab edasi liikuda.
Kena laulupidu ja sooja suve kodumaale.
Katre ja Kaspar
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar