Me pole nüüd pikka aega midagi siia kirjutanud ja proovime ennas veidi parandada.
Elame ikka Home Hillis ja käime Joe juures farmis tööl. Tööl läheb hästi - raske on aga tasub ära.Töötame ikka 54 tundi nädalas.
Suurimaks erinevuseks eelmise blogi sissekandega on, et mina (Kaspar)
olen nüüd kurgitiimis. Kurkide korjamine on suht raske ja see küürutamine mulle eriti ei sobi - olen kurgikorjajatest kõige pikem. Teine miinus on, et selja sirutamiseks on väga vähe sobivaid hetki, sest traktor põgeneb aeglaselt aga järjekindlalt sinu eest ära. Töö raskus oleneb ka väga palju kurkide arvukusest.
Ilmad lähevad tasapisi soojemaks, sest kevad on algamas. Eile oli 28 kraadi sooja ja see pani hirmuga mõtlema, milline siin suvi on.
Ostsime oma arvutile ka mobiiliinterneti pulga aga pole saanud seda tehnilistel põhjustel korralikult kasutada. Läptopis elas ennem mingi hirmus originaal windows (võttis ruumi 22Gb, millest 18 oli seletamatult kadunud kuhugi), mis ei suutnud kuidagi aru saada meie internetipulgast. Kustutasime siis selle vana ära ja panime peale uue xp ühelt vanalt installikalt, mis mul kaasas oli. See lahendas kõik probleemid installimisega ja saime pulga tööle aga kuna tegu oli väga varase turvaaukliku versiooniga siis täitus arvuti samal hetkel kui internetti logisid paljude viiruste, usside ja kõige muu vastikuga, mis arvuti kasutamise võimatuks tegid.
Vahepeal oleme jõudnud ära käia Townsville'is ja näinud ära oma elu kõige tihedama udu.
Ühel hommikul kui ärkasime, oli väljas päris udune, aga ei midagi enneolematud. Kuna udu oli varmegi olnud, siis ei pööranud me sellele eriti tähelepanu ja hakkasime tööle sõitma. Polnud linnast kilomeetritki veel välja sõitnud, kui udu oli nii tihe, et vaevu nägi tee serva. Ümber ringi oli kõik ühtemoodi piimjasvalge. Selleks, et ikka õigeks ajaks tööle jõuda sõitsin pea auto aknast väljas. Peagi olid kõik meie farmi tööliste autod üksteise sabas ja jätkasime jalakäia kiirusega teekonda farmi suunas. Vahepeal tekkis juba kerge paanika, et oleme ära eksinud, sest suhkruroog mõlemal pool teed nägi täpselt välja nagu suhkruroog igalpool mujal ja kui sinu silmapiir on piiratud 5 meetri kaugusel olevate objektidega on väga raske leida punkte, mille järgi orienteeruda. Kui me lõpuks väga hilinenult kohale jõudsime, võttis meid vastu natuke üllatunud Joe, kes ütles, et me talle j2rgmine kord helistaks, kui selline udu on ja kodus püsiks, sest liiga ohtlik on sellises udus sõita ja tööd niikuinii teha ei saa.
Siis me lihtsalt ootasime, tegime nalja ja tsirkust ning nautisime haruldast ilmastiku nähtust kuni kell 9 oli udu piisavalt hajunud, et tööle hakata.
Sellise udu põhjustas tiheda uduga hommiku kokkulangemine öise suhkruroo põletamisega, nii et korrektne oleks seda hoopis suduks nimetada. Joe sõnul pidi nii tihe udu olema siiski väga haruldane.
Siin k6ik vaprad farmi t88lised
Kuna kahjuks hetkel me arvuti ei tööta korralikult ja me ei saa uusi pilte töödelda, siis peab Tonswille seikluse blogiga veel veidi ootama.
Aga soovime k6igile kena sygise j2tku ja hoite p8iald, et me oma arvuti mure lahendatud saame.
Katre ja Kaspar
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar