Viimane blogijutt kevadisest Iirimaa reisist alaku :)
Neljapäeva planeeris Mergo meile uuesti matkamiseks. Sõitsime rongiga Howthi poolsaarele ning suursugune plaan oli mööda rannikut korralik matkamine teha.
Howthi poolsaar on kunagi väikene kaluriküla, mis tänaseks on kujunenud populaarseks suvituslinnaks. Ilusa rannajoone, kaljuse matkaraja ja suurte golfiväljakutega poolsaar oleks nagu puhkamiseks loodud.
Pildil punase joonega on tähistatud meie matkarada.
Esmalt Howthi saabudes otsisime ülesse toidupoe, et varustada end lõunasöögi materjali ja veidi näksimist hommikusöögiks, mida läksime nautima muulile. Super mõnus peaks mainima, sellist luksust ikka igapäev ei ole.
Ja taaskord viis tee meid ülesse mäkke :D Väikene jäätise söömise paus tegis selle teekonna tublisti magusamaks.
Vaade üleval oli ülesse kõndimist igati väärt.
Ja matkarada lausa kutsus edasiminemist, sellised reisid ja kogemused on lihtsalt vajalikud, et kodus jõuaks jälle päevast päeva töötada ja argielu elada.
Kuskil veerand teekondast käidud tegime esimese puhkepausi, väike eine ja kaasa võetud siider maitsesid imeliselt. Siingi kasvas igal pool see veider kohalik mandlilõhnaline kadakas.
Kadakapõõsa-lind, pole ammu juba lindu nii ligidalt pildistada saanud.
Taamal paistmas Baily tuletorn,mis ehitati 1667 aastal.
Kuulsad Iiri kiviaiad.
Üle lahe paistavad eelmisel päeval vallutatud mäed :)
Vahepeal läks matkarada veidi metsikuks aga põnevust ja ilu jätkus veel kuhjaga.
Veidi teppe keset loodust.
Ei oskagi pikkalt kirjutada piltide juurde, sest enamus ajast matkates me lihtsalt ahhetasime ja ohhetasime kaunist ümbrust ja ilma nautides.
Siis leidisme väikse rannasopi, kus veetsime tublisti aega ilusaid teokarpe, kive ja lihvitud klaasikilde otsides.
Ja peagi sai väga kahetsus väärsel viisil mu fotokal aku tühjaks ja võtsin pildistamiseks telefoni välja.
Kiviaed vonkles pikalt mööda rannaäärt, imeilus kui aus olla.
Peagi pöörasime rajalt sisemaa poole, tagasi mäest ülesse, et otsida ülesse raudteejaam. Künkal vaatega lahele tegime väikse pikniku, selliseid eineid hakkan ma üha rohkem armastama.
Edasi jalutasime üle sõidutee ja matkaraja viit näitas üle mäekünka minemist. Aga järsku sattusime keset golfiväljakut, teadmata enam kus õige rada on astusime väljaku teerajale ja lihtslt kõndisime edasi. Õnneks peagi juhatasid murumängu nautivad vanahärrad meid matkarajale tagasi.
Mäe pealt paistis Dublin.
Veidi kõndimist läbi metsa ja linnakese, jõutsime tagasi rongijaama kust rong meid linna viis.
Reede mis kahjuks osutus viimaskeks päevaks Dublini veetsime Aidiga kaheksi linnapeal, viimased poodlemised ja kingiostud. Veidi jalutamist vanalinnas ja oligi meie puhkus läbi.
Laupäeva varahommikul saatis Mergo meid lennujaama ja peagi olime tagasi kodumaapinnal, õnnelikumad ja energiat täis.
Soovitan soojal sõita Iirimaale aga kindlasti peab siis minema linnast välja, sest loodusvaated on seal ilusamad kui majad.
Kena kesksuve ja järgmiste reisideni!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar