Esmaspäeva hommikul, lõuna kaasa pakitud, dokumendid ja päiksekreem kottis sõitsime siis vapralt õunafarmi poole. Esialgu viidi meid kontorisse, et me seal täidaks mõned paberid ja farmiomanik luges sõnad peale ja töö võis alata.
Minu esimeseks tööülesandeks oli õunapuude alla helesiniseid graanuleid visata (tigude tõrjeks).
Üks tööülevaatajatest Jacki sõidutas mind kuhugi põldude vahele ja pistid graanuleid täis tünni pihku ja näitas ette õunapuude plokki. Kui lõpetand olen siis pidin ise tagasi orjendeeruma, et siis uus plokk õunapuid saada.
Õunapuude plokk ehk ühte sorti õunapuud mis kasvavad ridades ja ridu on ühes plokkis umbes 1-50, õunapuid ühes reas 1-100. Õunapuud ei ole siin sellised nagu Eestis, et on tüvi ja siis ilus ümmargune võra, siin on õunapuudel oksad maast ladvani ja paksult õunu täis. Õunapuud on 1-5 m kõrgused. Iga õunasort on oma kindla pikkusega.
Esimese plokkiga sain kiirelt hakkama ja siis tuli kõige lõbusam osa e. tagasi orjendeerumine. Muidugi suutsin ma seal õunapuude plokkide vahel ära eksida, kõik nad näevad ühtemoodi välja, ja sa sõpuks enam ei tea kas sa oled siin juba olnud, või see on uus plokk mis näeb lihtsalt välja samasugune nagu kui kõik eelmised.
Kui ma olin umbes poolteist tundi ringi jalutanud ja juba täiesti segaduses, tuli Jacki ja päästis mind vaevast, viis mind lahkelt uude kohta, kus jätkasin helesiniste graanulite loopimist. Ja nii mu esimine päev õunaparadiisis mööduski.
Tööpäevad kestavad kella 7-16.30 , vaheapeal on pooletunnine lõunapaus. Töötasime järjest kuus päeva ja siis üks õnnelik pühapäevane vabapäev.
Teisel päeval hakkasin, nagu kõik teised õunu harvendama. Anti mulle 3m raudredel ja ühe Rootsi poisiga kahepeale õunapuude plokk. Jacki õpetas milliseid õunu peab ära noppima ja kuidas seda teha. See õunte ära noppimene polnud nii sama lihtne. Õunad kasvavad siin kimpudes, ja ühte kimpu pidi alles jääma 1-3 õuna ja kui sa üleliigseid õunu noppisid pidi nende varred puu otsa alles jääma. Proovi sa siis 1-2 cm raadiusega õunu nii ära võtta, et kimp jääks terveks ja varred alles. Ja seda pead sa veel tegema mega kiirusega, ühe puu jaoks oli sul aega 5-10 min. Oehhh ja oleks see siis veel kõik.
Peale paari tunnis noppimis olid mu sõrmed juba üsna kanged ja kas siis kemikaalid, mis puudele pritsitakse või õuna happeline mahl söövitasid kenasti mu sõrmi. Päeva lõpuks on su selg-jalad valusad ja sõrmed verised. Järgmise paaril päeval ma proovisin sõrmi plaastritega kaitsta, aga see ei töötand eriti, plaaster kippus kogu aeg maha tulema. Ja lõpuks kui raha sain ostsin endale kindad, kuumaga palav oli, aga parem ikka kui verised sõrmed.
Elu muutus aina üksluisemaks, hommikul 5:30 äratus, 7:00 töö algus, vahebeal väike lõuna paus ja 16:30 rõõmsalt buusiga hostelisse. Kiire pesu ja õhtusöök, vähe teleka vaatamist või lihtsalt teistega jutustamist ja kell 20:00 vajusid silmad juba vägisi kinni, oligi aeg jälle magama minna. Lõbus elu kas pole :D
Ega vabal päeval seal hostelis ka midagi teha polnud, võisid jalutada küla poodi-postkontorisse, mis muide on QLD kõige kõrgemal merepinnast asuv postkontor. Või siis vaadata telekat, kust tavaliselt midagi head ei tulnud, jutustada teiste võitluskaaslastega või siis mängida monopoli (mis peale neljandat korda mängimist enam üldse põnev ei olnud).
Neljapäev oli seal kõige parem päev, siis sai palka ja linna tunniks ajaks toidupoodi minna.
Paar nädalat läks üsna lihtsalt mööda, siis tuli kolm üli kuuma päeva järjest. 30c kuumuses üheksa tundi väljas tööd teha polnud üldse lihtne. Kõige hullem oli see, et raudredel läks nii kuumaks, et kätt enam vastu ei kannatand panna. Aga toredad ajad ootasid mind veel ees.
Ja siis, ja siis 1-2-3 jõudis kätte kevad-suvine tormi hooaeg. Jeeeeee seda veel vaja oligi. Nüüd me mitte ei kõrbend puude vahel vaid ligunesime mõnuga. Ja see ei onud veel kõik, nii mõelgi päeval saime äikest, rahet ja tormi tuuli. Nii tore on ju raudredeliga märgade õunapuude vahel turnida ning sa näed ja kuuled kuidas äikesepilv aina läheneb ja läheneb. Vahest meile halastati ka, kui me ikka nii mõnedgi tunnid olime puude vahel ligunenud, siis ülemusel hakkas meist kahju ja saime varem hostelisse tagasi. Üritasime siis üksteise võidu riideid ja jalanõusid kuivatada, et homme vapralt jälle tööpõllule naasta.
Nii siis möödus mu seitse nädalat õunapuude elu.
Katre
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar