25.12.2009 Gold Coast ja lõbustuspargid

Heihei
Teispäeval siis põrutasime Gold Coasti, et seal veeta paar päeva lõbustus parkides. Esimesena astusime sisse suurde vabaõhu veeparki. Kahjuks meil sellest toredast päevast pilte pole kuna ohutuse ettekäändel ei lubatud kaamerat liumäele kaasa võtta. Päev veepargis oli muidugi äärmiselt tore ja lõbus.

Kolmapäeval läksime kõrvalasuvasse Dreamworldi nimelisse lõbustusparki, kus oli nii karuselle, metsloomi ja kõiki teisi lõbustavaid tegevusi. Park oli üsna suur ja jaotatud teemade järgi erinevateks osadeks. Mitmel korral meil vedas ja saime sõitudel istekohad kõige esimesse ritta, see oli eriti võimas elamus ameerikarauteel.



See oli meie lemmik karusell- kettas keerles ringi, samas kiikudes ülesse ja alla. Külakiik Austraalia moodi.



Kui otsida siis leiab tagumisest reast Kaspari jalad :P



Kõige hirmsamaks elamuseks oli kõrgest tornist vabalangemisega alla kukkumine. Alt vaadates ei paistnud see üldse hirmus, läksime rõõmsalt ja istusime toolidele. Kui masin meid ülesse hakkas tõstma ja siis 120m kõrgusel pidama jäi, hakkasin küll kahetsema ja hirm tuli peale. Ei hakka parem rääkimagi tundest mis oli siis kui meid vabahooga alla kukutati. Aga elamus oli ikkagi seda kõigeb väärt. See 120m torn on maailmas kõige kõrgem omasuguste seas.



Surfamine polegi nii raske kui esmapilgul näib.

Seiklused metsikus Austraalias :D









Kes leiab saab omale!

Kes tunneb huvi saab asja lähemalt uurida http://www.dreamworld.com.au/

Ja peale paari lõbusat päeva kullarannikul oli aeg sõita uute osariiki ja keerata kell tunni võrra edasi. Tee Sydneyni on olnud üsna üksluine, pühade tõttu on paljud põnevad kohad suletud ja ilm on ka lahjuks vihmane. Nüüd oleme jõudnud linnale päris ligidale ja homme läheb siis suureks avastamiseks.

HÄID PÜHI KÕIGILE KALLITELE!

Katre ja Kaspar

24.12.2009 Sõit Airlie Beachist Gold Coastini

Hei

Kuigi meie soov on sõita võimalikult ruttu Sydneysse, on vahepeal palju huvitavaid kohti mida külastada.

Enne Rockhamptonit on kaunis koht nimega "The Caves" ehk siis Koopad maakeeles. Saime jälle uudistada kauneid paekivi koopaid ja nende elanike. Kogu meie jalutuskäik oli umbes 1 km pikkune, kuid suurem osa koopaid ja käike jäi läbi käimata. Kõigist seni käidud koobastest oli seal kõige rohkem turismile panustatud - sai käia niisama tuuridel aga samuti korraldati suuremates saalides teatri ja muusika üritusi.



Koobastiku üks suurimaid saale, mida sai broneerida pulmadeks. Akustiliselt pidi see saal olema sama hea kui Sydney ooperimaja - iseasi muidugi kumba pidi seda võtma peab :D




Koopasse viiv rippsild.


Rockhamptonis käisime kaunis pargis ja loomaaias, mis üllataval kombel oli kõigile külastajatele tasuta. Loomaaeda ümbritses kaunis Botaanikaaed tehisliku märgalaga lindudele.


Kaspar botanikaaias viispuhumas

Bundabergi ligidal Mon Reposes oli meil ainukordne juhus näha hilistõhtul "Loggerhead" kilpkonna tulemas randa luitele munema. Pilet oli mõisliku hinnaga ja seega oli seda harva sündmust palju rahvast õhtu varjus uudistama tulnud. Kui veel sissepääsu juures öeldi, et kilpkonni viiakse gruppidena vaatama, siis tuli küll hirm, et jääme see kord vaatamisväärsusest ilma. Ei tulnud siiski kaua oodata kui ranna patrullid teada andsid kilpkonnade randumisest. Kõik külastajad olid jagatud umbes 25 liikmelistesse gruppidesse, kes siis looduskaitsjate juhatusel viidi neile määratud kilkonna tegutsemist vaatama.
Kõigepealt hiilisime kogu selle inimkarjaga kilpkonna selja taha, kes parasjagu tegeles oma tagajalgadega augu kaevamisega. Kui auk valmis, hakkas kilkonn kohe sinna munema ja meie võisime teda ümberringi vaadata. Samal ajal mõõdeti kilpkonna, puhastati kilpi koorikloomadest ja vaadati tema registreerimisnumbrit. Kui lõpuks kõik munad munetud oli, kattis kilkonn augu liivaga ja liikus väledalt tagasi ookeani poole.


Loggerhead turtle



Katre Noosa Headsi lähedal mäe otsas.

Enne Brisbane´i käisime teist korda Australia Zoo´s, sest saime piletid poole hinnaga. Kõik oli kaunis sarnane võrreldes eelmise aastaga kuid kokkuvõttes oli päev siiski väga tore.



Sipelgasiil - need tegelased olid palju aktiivsemad kui eelmisel külastuskorral.



Tiiger



Kilpkonn



Katre tiigrimaja väravas.



Elevante sai ka sööta. Oli nagu hiigelsuur tolmuimeja.



Nii püüdis krokodille legendaarne Steve Erwin.

Peale loomaaeda sõitsime Gattonisse, kus veetsime nädalavahetuse omale tuttavas caravan parkis. Oli nii mõnus üle 5 kuu jälle voodis magada, telekat vaadata ja külmkappi kasutada.
Käisime külas oma endisel farmeril ja vaatasime kuidas kibekurgid kasvavad. Veetsime Pauli ja Paulinega toreda õhtu mille kõige maitsvamaks osaks oli mango-kana riisiga.

Tent Hilli haagisepargis elas sel hetkel veel üks eesti tüdruk, kellega koos me pühapäeval sõitsime Brisbanese Eesti Seltsi jõulupeaole. Pidu oli tore ja saime palju eesti keelt rääkida. Jõulupeole kohaselt olim ka kingitusi, mis jagati välja loosiõnnega. Meil kolmel oli kõigil õnne ja saime oma esimesed jõulukingid kätte.

Teisipäeval läks sõit edasi Cold Coasti

Katre ja Kaspar

24.12.2009 Whitsunday saared

Heihei

Peale Cairnsiga tutvusmist ja sealsetes vetes ujumist, sõitsime veidi maad veel ülespoole kuni Mossmani´ni. Ja siis läks taas sõiduks allapoole, et käia läbi tuttav Home Hill. Kus puhkasime mõned päevad, et varuda jõudu reisiks Sydneyse.
Sydney poole reisi eismesi sihtpunkte oli Whitsunday saared, et jälle minna koralle vaatama.
Paadiga merele saime 12.12 laupäeval. Ilm oli ilus ja päev tõotas äärmiselt ilus tulla.
Saari on seal 74 ja mitmed neist on ümbritsetud korallidega. Liiv nendel saartel on 99% puhas valge liiv, NASA kasutas seda liiva oma teleskoopide läätsede valmistamiseks. Seda liiva ei tohi saartelt kaasa võtta- trahvid on piisavalt suured, et ennem lahkumist tühjendad kõik oma taskud viimasestki terast.

Meie päevaresi laev lahkus Airlie saarelt varahommikul, et meid viia saarte vahele koralle vaatama. Esimese peatuse tegime kõige suuremal saarel, mille nimi oli muidugi Whitsunday saar. Meid viidi väikese mootorpaadiga randa ja sealt kõndisime mäkke vaatusplatvormile.



Kaspar Whitsunday saarel

Saarel käidud sõitsime teiselepoole saart, et seal rannas ujuda.



Katre rannal rõõmust hüppamas

Peale ujumist jõudis aeg kätte süia lõunat ja sõita Hook saare poole, et seal siis nina vette pista.
Sealgi vetes oli koralle ja kalu igal kujul ja värvis.















Päev oli tore ja meeldejääv ja loodame, et meil õnnestub veel kunagi vette koralle vaatama minna.

Katre ja Kaspar

08.09.12 Great Barrier Reef ja veealune maailm.

Täna sai teoks üks minu elu unistusi - käia sukeldumas Suurel Korallrahul. Nüüd unistan sellest, et teha seda veel.



Merele viis meid "Passion of the Pacific" nimeline katamaraan. Mast oli tal 26 meetrit kõrge ja poom 10,6 - purje pindalaks sain ligikaudu 180 ruutmeetrit. Suurema osa teest sõitsime siiski moororijõul, mis voolujoonelise aluse väga nobedalt vett lõikama pani.



Näljane kajakas - samasugune igas maailma nurgas.



Katre vööris päikest võtmas. Ilm oli fantastiline - 28 kraadi sooja, päiksepaisteline ja tuult 7-8m/s



Kaspar vööris päikest võtmas.

Peagi jõudsime esimese peatuskohani, milleks oli ühele korallrahule tekkinud liivalaid. Laid ise oli looduskaitsealune tsoon ja seal oli ainult väike nööriga piiratud nurgake inimeste tarvis. Mina sinna ei jõudnudki sest kogu mu aeg kulus veealuse maailma imetlemisele.

Kohe peale kohale jõudmist läksin mina algajatega sukeldumist õppima ja Katre snorgeldama riffile, mis asus meie ankrupaigast umbes 15 meetri kaugusel.



Kohe kui pea veealla pistsid üllatas korallriff suure värvikirevuse ja oma paljude põnevate elanikega. See oli meeldivaks üllatuseks. Seni kahtlustasin, et on nagu ikka tavaliselt - valitakse paremad pildid välja ja siis kutsutakse turistid kohale. Aga kõik oligi nagu piltidel - värvilised korallid, meritähed, meripurad, kalad kõigis vikerkaare toonides - ja seda ruutkilomeetrite kaupa.



Üks eriti vikerkaare värviline kala ja tilluke rõõneskarp korallide vahel.



Katre autoportree.



Liival lebav meetrine rõõneskarp. Vajutage kindlasti pildile, et suuremana näha - väga ilus ja värviline elukas. Samuti üllatavalt nobe.







Kalade nõupidamine.



Katre oma snorgeldamisvarustusega kalu jälitamas. Vaimustav tegevus.



Laiguline kala



Triibuline kala - kogu see liigirikkus ja värvikirevus võtis tummaks - natuke võis süüdi olla ka hingamistoru hammaste vahel.



Poosetan põhjas - jalgees on üks suur karp jälle, ümber korallid.











Loomaaed veeall







See on peitepilt. Leia pildilt kala! Värvikirevuse ja silmatorkavuse vastupidises äärmuses leiavad endale koha sellised riffielanikud.



Kalad on väga uudishimulikud ja tekitavad korallriffilt suure parvena toitu järades valju närimishäält.























Suur kuri must kala. Peaaegu meetrine.











Esimesed harjutused veeall toimetuleku suunas.



Veel üks vaade veepiiri alla enne välja ronimist.



Välja ronides osutub vees nii kerge balloon järsku üllatavalt raskeks.














Lühike video rõõneskarbi reageerimisest kui teda näppida.