Oleme oma reisimisega jõudnud Athertoni ja puhkame hetkel kaunis Woodlandsi Van and Cabin Parkis. Leidsime siit oma suureks üllatuseks eest veel neli eestlast, kes siin lähedal kartulifarmis töötavad. Park on väga kaunis, heas korras, basseini ja tasuta wifiga - täiesti hämmastav. Peatume siin veel ühe päeva ja siis proovime reisda Chillagoe karsti ala vaatama. Loodetavasti ei hakka sadama :D
Aga nüüd siis meie seiklustest.
Ühe öö peatusime Mission Beachil ja olime tunnistajaks kaunile päikseloojangule. Must täpp pildil ongi kookospähkel. Kookospalme kasvas rannas palju ja kel tahtmist oli võis lasta "pähklitel" hea maitsta.
Hommikul nägime uitavat Lace Monitori, kes on üks levinumaid varaane Austraalias. Pages kiiresti puuotsa peitu kui ma teda kaameraga jahtima läksin.
KUKKUMINE ROKIB!
Pühapäeval külastasime selle sissekande esimest suurt turismi aktraktsiooni, milleks oli Paronella Park. Selle kauni pargi ehitas hispaanlane Jose Paronella kolmekümnendatel aastatel. Oma loss oli tema elu unistus ja kogu oma elu pühendas ta selle unistuse ellu viimiseks. Kõik ehitised siin ehitas ta üksipäi käsitsi ilma teiste toetuse ja abita.
See torn on osa ehitisest, kus olid balli saal, kino ja kohvik. 1977 aastal müüs juba 72. aastal lesestunud Jose kaasa Margarita lossi edasi. Kahjuks hävis suur osa sellest ehitisest 1979. aastal tulekahjus, mis hiljem osutus kindlustuspettuseks uute omanike poolt. 93. aastast kuulub loss tema praegustele omanikele, kes on näinud palju ränka vaeva, et parki oma endises ilus taastada - see pole olnud lihtne ülesanne, sest võimsad tsüklonid on siin sagedased ja on põhjustanud suurt hävingut.
Mööda kaunist "Armastajate rada" viib tee koopani, mil nimeks siis Armastuse Tunnel. Seal oli 300 liikmeline pisinahkhiirte koloonia. See siin on nende Kunn. Aga pisikesed on nad tõesti.
See kosk oli põhjuseks, miks Jose selle maatüki oma unistuste elluviimiseks valis. Maksma läks see viie hektariline maatükk 130 naela. Kose kõrval on kaunis hüdroelektriaama ehitis, mille Jose oma elamise ja pargi tarvis ehitas. Väga innovatiivne arvestades, et tegemist oli pagari õpilasega, kel puudus igasugune tehniline haridus.
Paronella loss öösel.
Kala - neid sai seal sööta ja kalad olid igapäevase einestamisega rohkem kui harjunud.
Kilpkonn - nii vana, et sammal juba peal. Nende söötmine oli juba keerulisem trikk :P
(Liblika pilt on netist saadud :P)
Lisaks oli lossi ümbritsevas pargis imekauneid liblikaid ja öösel lendasid ringi firefly´d - sellised helendavad vilkuvad putukad. Kokkuvõtes oli kogu elamus peaaegu maagiline. Internetis saab rohmkem pilte ja ajaloo kohta lugeda lehelt http://www.paronellapark.com.au/
Edasi sõitsime Undarra laava tunneleid vaatama. Asuvad nad rannikust mõnisada kilomeetrit eemal aga peaksid olema maailma ühed uhkemad omasugused. Tegu pidi siis olema 190000 aastat tagasi toimunud vulkaanipurskega, mis tekitas teadaolevalt suurima ühest vulkaanist pärineva laavavoo - kokku umbes 23 kuupkilomeetrit laavat mis kattis kokku 1550 ruutkilomeetrise maaala.
Igastahes tekitas voolav laava enda alt basalti sulatades ja pealt jahtudes pikad ja ruumikad laavatunnelid.
Õhtusöögiks oli meil kollane arbuus. Peagi ühinesid meiega mitmed teisedki arbuusiarmastajad.
Koobas - nagu kusagil Mordoris
Mõnel pool on koopalagede varingud tekitanud kauneid sildu ja kaari ümbritseva maastiku vahel.
Koopad olid koduks paljudele nahkhiirtele ja sissevarisenud sektsioonides oli ümbritsevast savannist selgelt eristuv vihmametsa taimestik.
Ümbritsev savann on täis hiigelsuuri termiidipesi, mis omanäoliste rahnudena metsa all kasvavad.
Tagasiteel ronisime ka ühe vulkaani servale, kust oli ilus vaade all asuvale järvele. Kajuks oli see nii suur, et ei mahtunud korralikult pildi peale. Järv seal all pidi olema 80 meetrit sügav.
Meil käib siin siis puhkus täieshoos ja liigagi palju on veel näha ja teha :D
Kaunist Jõuluaega kõigile!
Katre ja Kaspar
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar