22.01.2010 Jenolan Caves ja Wellington Caves

Hehei

Olles nüüd külastanud mitmeid kauneid ja suuri koopaid Austraalias siis Jenolani koopad suutsid isegi nende kõrval pakkuda äärmiselt võimsa elamuse. Geoloogiliselt on tegemist maailma ühtede vanimate koobastega, mille vanuseks hinnatakse ligikaudu 350 miljonit aastat. See on kindlasti üks koht kuhu tagasi minna, sest üks päev on selle hiiglasliku koobastiku avastamiseks liiga lühike aeg.

Kuna koopad asuvad Sydneyle suhteliselt lähedal, on tegemist muidugi suure turismi atraktsioonina, kuid tänu sellele on koobastes ka väga mugavad rajad ja hea valgustus. Turistilõksule omaselt olid koopatuuride piletite hinnad suhteliselt soolased, kuid kui juba ühe ostsid siis andis see pilet järgmisele tuurile 50% soodustust, mida pidid kasutama vähemalt 1 aasta jooksul. Lisaks andis see õiguse minna ise omapäi audiogiidi juhatusel osadesse koobastesse seiklema. Väga oluline kogu elamuse juures oli, et kuigi sai heast hulgast rahast lahti ei tekkinud tunnet, et sind on alt tõmmatud.



See elukas seisis küll veidi maad edasi Wellingtoni koobaste juures. Kunagi, üldse mitte palju aega tagasi, tatsusid Austraalias ringi sellised Wombati hiigelsuured sugulased. Skulptuur oli asjakohane seetõttu, et sealsetest koobastikest on leitud väga suur hulk fosiile - arvatavasti loomad, kes on kogemata koopasse kukkunud ja seal väljapääsu leidmata paleontoloogide suureks rõõmuks hukka saanud.



See koobas peaks olema osa Nettle Cave´ist ehk siis nõgeste koopast. Nimi on tulnud koopasuus kasvanud nõgeste järgi. Kõrgeimas kohas peaks koobas olema peaaegu saja meetri kõrgune ja koopa avaus peaks olema samuti piisavalt suur, et juba küllaltki suured lohed sealt läbi lendama mahuks.



Stalaktiidid ja sambad Nettle Cave´is.



"Minarett" River Cave´is ehk Jõe koopas.



Koobastiku alumistes käikudes voolasid maaalused jõed ja saalides võis näha kauneid selge veega tiike. Wellingtoni koopa sarnastes "jõgedest" oli teada, et veealused koopad jätkuvad vähemalt neli korrust maaalla aga sealt edasi pole keegi veel uurida julgenud.



See Wellingtoni Cathedral Cave´is (igas Austraalia endast lugupidavas koobastikus peab Cathedral Cave olema) asuv moodustis kannab nime Altar Rock. Siiski pole tegemist 15 meetri kõrguse stalagmiidiga.



"Piiskop" Lucas Caves´i "Näituse" saalis. Paljudele koopadetailidele on antud neile kohased nimed. See on üks parimaid nimetamise näited, sest tihti peab omama ärmiselt palju fantaasiat, et objekti nime järgi ära tunda. Vastupidiselt levinud arvamisele on enamik neist siiski nime saanud enne LSD avastamist, sest 19 sajandi küünlavalgel koopauurimisel olid taolised maamärgid koobastes väga olulisteks orjentiirideks.



Murtud Sammas oli olnud pikka aega geoloogiliseks mõistatuseks. Hetkel kõige levinuma teooria järgi põhjustas samba murdumise samba alumist otsa kandva kivimasiivi aeglane vajumine seda alt õõnestava vee tõttu. Koopa suuruse ja mõõtkava näeb ära samba kõrval asuva raja käsipuude järgi. Kogu "Näituse" saal olevat mänguväljaku suurune - millise mängu ei ole enam meeles.






Piibli lugude järgi nime saanud Baali templi koopa "Ingli tiib" oli üks kaunemaid moodustisi mida me nägime. See valge kardin on 9 meetri kõrgune. Kogu kahekojalise koopa suurimaks kõrguseks on 42 meetrit.



Temple of Baal Cave.



Üks kaunis internetist hangitud pilt sealsest maaalusest jõest. Kujutan hästi ette, kuidas järsku veest kerkivad ürgse veekoletise kombitsad ja kaks turisti oma õnnetu otsa leiavad.
Pärast Jenolani koopaid ei tundud Forgotten Realmsi Underdark´i nimeline hiiglaslik koobastik üldse enam nii ebareaalsena. Drizzd ja paljud hirmsad suurema või vähema arvu kombitsate, silmade, jalgade ja küünistega koopaelanikud tunneksid siin end nagu kodus. 250000 külastajaga aastas ei tohiks neil ka näljamuret tekkida.

Nautige lund ja jääd - meil on ilmaennustuse järgi järgmine nädal iga päev umbes 35 kraadi sooja.

Kaspar

21.01.2010 Blue Mountains ehk Sinised Mäed Austraalia moodi

Hehei

Sydneyst 100 km kaugusel sisemaal algab Blue Mountainsi nimeline liivakivi platoo, mis ulatub 1190 meetrit üle merepinna. Kuna mäestik ja sama nimega rahvuspark asub Sydneyle nii lähedal, on tegemist suure turismi piirkonnaga. Kurude ja küngaste vahelised teed on ääristatud pisikeste külade-linnadega.



See kaljumoodustis kannab nime "Kolm Õde". On välja mõeldud selline lugu, et kunagi oli kolm õde, kes armusid ära naaber hõimu kolme meesterahvasse. Kuna selline hõimudevaheline abielu oli keelatud, siis järgnes lahing ja hõimuvanem muutis õed kivikujudeks, et nad lahingus viga ei saaks. Paraku sai hõimuvanem lahingu käigus hukka ja nii ei olnud kedagi, kes tüdrukuid tagasi inimkujule muudaks. See pole tegelikult üldse mingi aborigeeni legend vaid mingi harilik väljamõeldis.



Selle kivi otsast on hästi näha sinine hägu, mille järgi mäed nime on saanud.



Whenworthi kosk. Kui turismiinfost küsisime, mis oleks peamised vaatamisväärsused, siis soovitas ta kindlasti seda vaatama minna. Oli küll suur ja kummalise kujuga aga vett oli väga vähe. Hiljem avastasime rahvuspargist palju kaunemaid radu ja jugasid.









Ühe kuru servalt alla langev rada oli ääristatud otsast otsani selliste kaunite jugadega. Rada oli väga pikk ja kõrguste vahe tipu ja põhja vahel oli mitusada meetrit. Võttis hingetuks kui proovisin alt üles joosta, et vihma eest pakku pääseda. Ega sest jooksmisest palju kasu polnud - läbimärg olin ikkagi.



Matkaradasid on seal sadade kilomeetrite kaupa, kuid pikemaks me sinna pidama ei jäänud sest ilm keeras sajule ja elamine oli seal suhteliselt kallis. Järjekordne koht kuhu hea meelega tagasi läheks, kui vaid aega jätkuks.

Kaunist talve!

Kaspar

19.01.2010 Meremuuseum ja Summer Bay

Hehei!

Blogide kirjutamine on nüüd natuke venima jäänud ja seda peamiselt põhjusel, et siin Dubbos on liiga külm ja tuuline. Oleme vist liiga kõrgel mäe otsas - igastahes all Victorias valitsevatest kuumalainetest ei ole siin kippu ega kõppu. Pidime joped ja pusad jälle välja otsima.

Blogi esimene pool on pühendatud Sydney Meremuuseumile, mille suurimateks vaatamisväärsusteks olid kapten Cooki laeva Endeavour koopia, 1968 aastal valminud Oberon klassi allveelaev Onslow ning hävitaja HMAS Vampire.



Onslow ahter. Onslow oli põnevam selle poolest, et valdav enamus muuseum-allveelaevu Euroopas pärinevad teisest maailmasõjast või sellele eelnenud ajast. Onslow vabastati aga tegevteenistusest 11 aasta eest ja seetõttu võib seal ka natuke moodsamat tehnikat näha.



Siiski pole progress suutnud eemaldada aurupungi elemente, mille kauniks esindajaks on see kraanidest "lillepeenar".



Muuseumi uhkeimaks eksponaadiks oli HMB Endeavouri täismõõdus koopia. Selle laevaga saadeti kapten J. Cook oma kuulsale ümbermaailmareisile. Selleks ekspeditsiooniks kulus kolm aastat ja oli suhteliselt edukas - kodumaad nägid ligi pooled reisi alustanud meeskonna liikmed.



Laev oli ajalooliste jooniste ja projekti järgi ehitatud aus, tugevast puust merekõlbulik koopia ja aegajalt tehakse sellega veel mereretki.
Meremuuseumil oli ka siseruumides olev näitus, kuhu Kaspar peale põhjaliku laevade uurimist ei jõudnutki. Aga Katre seal just kogu selle aja veetiski, aga kuna fotokas oli Kaspari käes siis pilte kahjuks pole. Kui lähme Sydnysse tagasi siis vaatame koos veel selle siseruumides oleva näituse üle ja siis kirjutame pikalt ja laialt, on teil ka midagi oodata :P

Peale kahte nädalat suurlinnas on aeg jälle asjad kokku pakkida ja edasi sisemaa poole rännata, et näha ka NSW loodust ja külaelu. Enne päris outback sõitmis, käisime veel uudistamas "Kodus ja Võõrsil" serjaali randa. Summer Bay rand asub Palm Beachil umbes 40 km Sydnyst välja. Enamus kohti kus filmitakse asuvad Sydney äärelinnades või stuudios, ainult ranna võtted on jäänud veel sinna väikelinna. Kunagi asus seal ka Pipa maja ja caravanpark aga peale maja hävimist tulekahjus viidi tegevus üle stuudiosse. Palm Beachi rannal oli pregu veel püsti surfiklubi hoone, aga see oli üsna räämas ja usun et seda maja ei kasutata juba ammu võtetel.



Aga silt oli küll ja Summer Bay ilusti peal kirjas. Algul kohe ei tulnud küll koht tuttav ette, kuigi ju serjaali nähtud mitmeid kordi. Aga kui veidi rohkem ringi vaadata hakkavad küll juba silma tuttavad maastiku elemendid.



Ja kui juba randa sai tuldud siis tuleb ikka ookeanis ka ära käia, üllatavalt külm vesi oli.



Kaspar lainet murdmas. Kuna me läksime ujuma õhtu poole ja tõus hakkas juba vaikselt tulema, siis lained ja hoovused läksid aina suuremaks.



Vaatake nüüd siis ise ja öelge, kas on siis see õige koht või me sattusime turisti lõksu ja valesse kohta. pilt on veidi küll udune, kuna peale vees pildistamist sai fotokas tahes tahtmata märjaks.

Järgmiseks sihtkohaks oli meil kuulus Blue Mountainsi rahvuspark ja selle uskumatult ilusad vaated.
Hoitek pöiald,et meil on jaksu kiiremini järgmine blogijutt kirjutada.

Katre ja Kaspar

16.01.2010 Sydney muuseumid ja kultuuri festival

Tervitus

Uuel aastal uue hooga sai külastatud suurlinna vaatamisväärsusi. Käisime muuseumides ja Sydney Festival 2010 esimesel päeval.
Hiina aia külastusest me juba kirjutasime aga mõni päev enne seda sai käidud Powerhouse teaduse, tehnoloogia ja disaini muuseumis.
Muuseum oli suur ja teemasi palju, võttis terve päeva, et kõike läbi ja üle vaadata. Vaatamiseks oli seal näiteks NSW esimene auruvedur, lahe kunstistiilide väljapanek, 80-date eri ja palju palju muud.



"The Strasburg Clock Model"- imekell mis ehitati 1887 aastal kuulsa Strasbourg astronoomilise kella järgi.

Terev suur osakond oli pühendatud austronautide lendudele maailma ruumis ja nende elust kosmoselaevadel. Välja olin pandud ka mõned sateliidi näidised ja galerii piltidega kosmosest.

href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhTc28hvp1HmGIJHau4Enbrpu06YhC1cQtGQ7jpCD4nhHTd5446ekVVrm4C06HQvzlSY1G1YjG9eLd1Gkchiq0Ic9iPgsJQnv9OZO2Y9TULzbZYF3jDkLJ8wmbIMEajUIrzgV2n6nRau1U/s1600-h/P1010573kaspar+kosmoses.jpg">

Kaspar kosmoselaevas.

Kesklinnas oli hinnalinna osa kus me käisime tihti söömas, ega iga päev saa proovida erinevaid aasia toite ja seda täisesti mõistliku hinnaga. Lisaks ei jäänud kõht kunagi tühjaks.



Kaspar ja mereannid




Hiinalinna ligidal oli suur-suur siseturg, mille maja Kaspari tagant paistab.

Ühel õhtul tegime väikese olengu Jaapani ja Prantsuse sõpradega kellega koos Home Hillis töötasime. Meie tegime koos Satori ja Ryukiga sushit ning Kevin ja Severine tegid imemaitsvat prantsuse kartulivormi.



Väga tore oli jälle kõiki näha ja teiste seiklusi kuulda.

09.01.2010 algas Sydneys suur kultuuri festival. Traditsiooniliselt on festivali esimesel päeval kõik kontserdid tasuta. Hommikupoole külastasin ma NSW ajaloolist valitsuse maja. Kus praegusel ajal korraldatakse pidulike õhtusööke ja vastuvõtte. Kahjuks sees ei lubatud pilte teha aga ilus ja uhke oli ta küll.



Ja kella komest hakkas siis linnas trall pihta. Kesklinna parkides oli mitmeid lavasi kus esinesid muusikud igale maitsele. Tänavatel esinesid tsirkuse artistid ja näitegruppid.



Väga lahe oli vaadata kuidas üks naine lendas õhupalliga mööda tänavaid, julgestuseks hoiti ikka tal nöörist kinni.




100 saksofonisti ühte muusikapala esitamas kõlas rohkem kui hästi.




The Black Arm band- erinevatest kuulsatest aborigeeni sooloartistidest koosnev bändi projekt. Laulud mida nad esitasid rääkisid kõik rahust, vabadusest ja et kõik inimesed on võrdsed olenemata nahavärvist. Koos orkestrimuusikaga tähistaeva alla oli seda kontserdi ilus kuulata.


Päeva peaesinejaks oli Al Green- kuulus souli laulja. Tema kontserdit oli kuulma kogunend tuhanded linnakodanikud ja üllatuseks sain teada, et ta esines Austraalias esimest korda.



Tunnise kontserdi jooksul esitas ta enamuse oma kuuldatest lauludes, minu lemmik oli "Let's Stay Together". Kuigi kahjuks oli selgelt näha, et vanake on juba väsinud ja talt võttis suurt pingutust, et kontserd lõpetada. Siiski see päev ja kontserd jääb mulle meelde alatiseks, ega tule tihti võimalust suurlinna kultuuri nautida.

Kui kannatlikult oodata, siis tuleb varsti veel pisut juttu Sydneyst :D

Katre

11.01.2010 Hiina Sõpruse Aed

Hehei

Eelmisel kolmapäeval käisime Sydney kesklinnas Darling Harbouris asuvas Hiina Sõpruse Aias (Chinese Garden of Freindship). Aed on Sydney sõpruslinna Guangzhou kingitus Austraalia asustamise ja Sydney asutamise 200 juubeli puhul 1988 aastal.

Aed plaaniti ja ehitati Hiina maastiku arhitektide ja aednike poolt Zhangi dünastiale (u 3000 aastat tagasi) omases stiilis. Üllataval kombel polnud seal väga palju külastajaid ja jagus ruumi pilti teha ning üksi istuda ilma, et teised turistid liiga palju segaksid.



Kohe väravast sisseastudes satuvad külastajad kaunisse aiasoppi kümnete bonsaidega.



Kuuvärav - pidi olema väga levinud element Hiina "aianduses". Väravast avanev vaade on üks paljudest väga hoolikalt plaanitud detailidest selles aias.



Selliseid siidist rõivaid kannaksime me igapäevaselt kui Katre oleks Hiina Printsess ja Kaspar Hiina keiser.



Aeda kaunistasid mitmed kosed ja vee kaskaadid, mis puude, taimede ja kividega selle täiuslikuks muutsid.






Aed oli täis pikitud erineva suuruse ja kujuga pavilione.









Vahel võis täiesti unustada, et asume 4 miljoni elanikuga linna keskel pilvelõhkujate vahel.



Tiigi taustal. See paljude soppide tiik oli aia keskseks elemendiks.







Kaks siga.









Nefriidist nikerdatud kohutavalt väärtuslik pulmavanker. Kohutav hulk töötunde ja tonnide viisi nefriiti.



Veel üks pilt bonsaidest.

Kindlasti jääb see aed meelde ühena parimatest elamustest Sydneys.

Kõike kaunist!

Katre ja Kaspar