Sydneyst 100 km kaugusel sisemaal algab Blue Mountainsi nimeline liivakivi platoo, mis ulatub 1190 meetrit üle merepinna. Kuna mäestik ja sama nimega rahvuspark asub Sydneyle nii lähedal, on tegemist suure turismi piirkonnaga. Kurude ja küngaste vahelised teed on ääristatud pisikeste külade-linnadega.
See kaljumoodustis kannab nime "Kolm Õde". On välja mõeldud selline lugu, et kunagi oli kolm õde, kes armusid ära naaber hõimu kolme meesterahvasse. Kuna selline hõimudevaheline abielu oli keelatud, siis järgnes lahing ja hõimuvanem muutis õed kivikujudeks, et nad lahingus viga ei saaks. Paraku sai hõimuvanem lahingu käigus hukka ja nii ei olnud kedagi, kes tüdrukuid tagasi inimkujule muudaks. See pole tegelikult üldse mingi aborigeeni legend vaid mingi harilik väljamõeldis.
Selle kivi otsast on hästi näha sinine hägu, mille järgi mäed nime on saanud.
Whenworthi kosk. Kui turismiinfost küsisime, mis oleks peamised vaatamisväärsused, siis soovitas ta kindlasti seda vaatama minna. Oli küll suur ja kummalise kujuga aga vett oli väga vähe. Hiljem avastasime rahvuspargist palju kaunemaid radu ja jugasid.
Ühe kuru servalt alla langev rada oli ääristatud otsast otsani selliste kaunite jugadega. Rada oli väga pikk ja kõrguste vahe tipu ja põhja vahel oli mitusada meetrit. Võttis hingetuks kui proovisin alt üles joosta, et vihma eest pakku pääseda. Ega sest jooksmisest palju kasu polnud - läbimärg olin ikkagi.
Matkaradasid on seal sadade kilomeetrite kaupa, kuid pikemaks me sinna pidama ei jäänud sest ilm keeras sajule ja elamine oli seal suhteliselt kallis. Järjekordne koht kuhu hea meelega tagasi läheks, kui vaid aega jätkuks.
Kaunist talve!
Kaspar
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar