Uuel aastal uue hooga sai külastatud suurlinna vaatamisväärsusi. Käisime muuseumides ja Sydney Festival 2010 esimesel päeval.
Hiina aia külastusest me juba kirjutasime aga mõni päev enne seda sai käidud Powerhouse teaduse, tehnoloogia ja disaini muuseumis.
Muuseum oli suur ja teemasi palju, võttis terve päeva, et kõike läbi ja üle vaadata. Vaatamiseks oli seal näiteks NSW esimene auruvedur, lahe kunstistiilide väljapanek, 80-date eri ja palju palju muud.
"The Strasburg Clock Model"- imekell mis ehitati 1887 aastal kuulsa Strasbourg astronoomilise kella järgi.
Terev suur osakond oli pühendatud austronautide lendudele maailma ruumis ja nende elust kosmoselaevadel. Välja olin pandud ka mõned sateliidi näidised ja galerii piltidega kosmosest.
href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhTc28hvp1HmGIJHau4Enbrpu06YhC1cQtGQ7jpCD4nhHTd5446ekVVrm4C06HQvzlSY1G1YjG9eLd1Gkchiq0Ic9iPgsJQnv9OZO2Y9TULzbZYF3jDkLJ8wmbIMEajUIrzgV2n6nRau1U/s1600-h/P1010573kaspar+kosmoses.jpg">
Kaspar kosmoselaevas.
Kesklinnas oli hinnalinna osa kus me käisime tihti söömas, ega iga päev saa proovida erinevaid aasia toite ja seda täisesti mõistliku hinnaga. Lisaks ei jäänud kõht kunagi tühjaks.
Kaspar ja mereannid
Hiinalinna ligidal oli suur-suur siseturg, mille maja Kaspari tagant paistab.
Ühel õhtul tegime väikese olengu Jaapani ja Prantsuse sõpradega kellega koos Home Hillis töötasime. Meie tegime koos Satori ja Ryukiga sushit ning Kevin ja Severine tegid imemaitsvat prantsuse kartulivormi.
Väga tore oli jälle kõiki näha ja teiste seiklusi kuulda.
09.01.2010 algas Sydneys suur kultuuri festival. Traditsiooniliselt on festivali esimesel päeval kõik kontserdid tasuta. Hommikupoole külastasin ma NSW ajaloolist valitsuse maja. Kus praegusel ajal korraldatakse pidulike õhtusööke ja vastuvõtte. Kahjuks sees ei lubatud pilte teha aga ilus ja uhke oli ta küll.
Ja kella komest hakkas siis linnas trall pihta. Kesklinna parkides oli mitmeid lavasi kus esinesid muusikud igale maitsele. Tänavatel esinesid tsirkuse artistid ja näitegruppid.
Väga lahe oli vaadata kuidas üks naine lendas õhupalliga mööda tänavaid, julgestuseks hoiti ikka tal nöörist kinni.
100 saksofonisti ühte muusikapala esitamas kõlas rohkem kui hästi.
The Black Arm band- erinevatest kuulsatest aborigeeni sooloartistidest koosnev bändi projekt. Laulud mida nad esitasid rääkisid kõik rahust, vabadusest ja et kõik inimesed on võrdsed olenemata nahavärvist. Koos orkestrimuusikaga tähistaeva alla oli seda kontserdi ilus kuulata.
Päeva peaesinejaks oli Al Green- kuulus souli laulja. Tema kontserdit oli kuulma kogunend tuhanded linnakodanikud ja üllatuseks sain teada, et ta esines Austraalias esimest korda.
Tunnise kontserdi jooksul esitas ta enamuse oma kuuldatest lauludes, minu lemmik oli "Let's Stay Together". Kuigi kahjuks oli selgelt näha, et vanake on juba väsinud ja talt võttis suurt pingutust, et kontserd lõpetada. Siiski see päev ja kontserd jääb mulle meelde alatiseks, ega tule tihti võimalust suurlinna kultuuri nautida.
Kui kannatlikult oodata, siis tuleb varsti veel pisut juttu Sydneyst :D
Katre
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar