Eelmises blogijuttus juba kirjutasime, et võtsime ette matka tagasi Queenslandi. Valisime sõiduks sisemaad pidi Sydneysse viiva Hume Highway. Osalt sellepärast, et tahtsime tagasisõites külastada Siniseid mägesid ja osalt seepärast, et seda kaudu oli Sydney lähemal.
Olime just sõitu alustamas kui jõudsime Holbrooki nimelisse pisikesse linna. Suur oli meie hämmastus, kui keset linna maanteääres sattusime kõrvuti hiigelsuure musta allvelaevaga - olime selleks ajaks ju ookeanist sadade kilomeetrite kaugusel. Kõrval asus ka pisike allveelaevnikele pühendatud muuseum, kuid asukoha valik jäi ikkagi mõistatuseks. Et kontraste veelgi suurendada, oleks ju võinud paigutada selle allveelaeva Alice Springsi juurde liivaluidete vahele seilama.
Veeautomaat nimega Vesi - kas jabur kokkusatumus või on tõesti mõne eestlase käsi mängus?
Sinistes mägedes sattusime teel päikest võtva sinikeel sisaliku peale. Oma tillukeste jalgade ja jämeda kehaga näeb ta täidsa naljakas välja.
Tõstisn ta teepealt kaugemale kaljude peale, et mõni tähelepanematu teda lapikuks ei sõidaks.
Sinikeel muidugi minu heasoovlikust käitumisest aru ei saanud ja püüdis mind oma hirmsa laia sinise keelega minema peletada. Tegin ruttu mõned pildid ja video ning lasin tal seepeale rahulikult omateed minna. Igaljuhul on ta oma nime ilusti ära teeninud.
Mõned pildid Sydneyst, mis on meie mõlema lemmik suurlinn.
Darling Harbour.
Kesklinnas asuv vana Town Hall ehk linnahall, seal on metroopeatus mida tihti kasutasime.
Peale kinoskäiku seadsime suuna Brisbane`i poole ja otsustasime sõita umbes 200 km. rannikust sisemaapool olevat New England Hihgwayd pidi. Selleks, et sellele maanteele jõuda, pidime sõitma üle Great Dividing Range´i. Et endal elu põnevamaks teha proovisime veel natuke lisa lõigata mööda väikseid maanteid ja põnevust me saime. Ilus lai tee, mida mööda me õhtul sõitma hakkasime, jäi aina kitsamaks ja kitsamaks, ära kadusid teekatte märgistused ja tunnikese pärast sõitsime juba mööda üherealist käänulist kruusateed. Kuna oli pime, siis ei näinud kui järsud mäed ja kurud meid ümbritsesid ja võibolla oligi parem.
Igastahes peale ühte kurvi sattusime teepeal vastamis vombatiga! Pidasime ilusti auto kinni, mis polnud just keeruline, sest keskmine kiirus oli meil umbes 30-40km tunnis, ja jäme teda imestunult vaatama. Ka vombat tundus olevat ilmselt üllatunud, et keegi sellel teel nii hilja õhtul sõidab ja põrnitses meid oma 10 sekundit, enne kui laisalt teeserva põõsaste vahele vantsis. Tegu oli vist vombatite lemmikkohaga, sest sel õhtul nägime veel kahte vombatit, kes oma laisal vombatilikul kombel meile eriti tähelepanu ei pööranud, isegi kui me autoga neist vaid mõne meetri kauguselt möödusime.
Kuigi vahepeal tuli juba hirm nahka, et saab neil kitsastel mägiteedel bensiin otsa, jõudsime lõpuks ilusti maantepeale välja. Sealt sujus sõit juba kiiremini, kuid polnud pooltki nii põnev.
Mingi mägi natuke enne Queenslandi piiri. Vaateplatvorm oli suure kalju otsas, ja seda ümbritses ehitis, mis meenutas pisikest kahe kordset suurtükki bastioni. Oleks olnud ideaalne koht larbilahingute pidamiseks.
Queenslandi jõudes läksime Stanthorpis külla oma sõbrale Luke`ile, kes seal ühes õunafarmis töötas. Ta oli just ostnud endale väga uhke punase matkasüsta ja kogus nüüd raha, et sellega ka korralikult matkama minna. Veetsime tema pool toreda õhtu - muuhulgas sain üllatuseks teada, et Lamborghini mis on tuntud luksuslike sportautode pooles on vähemalt kunagi olnud kõva traktorite tootja.
Stanthorpi ligidal Summitis töötas Katre 2008 aasta lõpus õunafarmis. Sõitsime mööda hostelist kus ta elas ja kasutasime juhuts pilditegemiseks. Punase katusega maja on siis magamistubade ning muude eluruumide jaoks ja hall plekist maja köök koos söögisaaliga.
Edasi läks sõit Brisbane poole. Kuna otsustasime jälle pisikeste kõrvalteede kasuks siis saime Queenslandi ja NSW piiri korduvalt ületatud. Ja täiesti juhuslikult sattusime rahvusparki kus ilutsesid veerohked kosed.
See vist oli Dagg´s falls Mc Phersoni ahelikus.
Queen Mary kosk Mc Phersoni ahelikus, New South Walesis.
Teepeal leitsime jälle toredaid postkast. Järjekordne Mikrolaineahi-postkast. Taasskasutuse eest 10 punkti.
Järjekordne siga postkast, mis on kummaline, sest sealiha pole siin üldse väga levinud.
Redback postkast - nunnum kui need ämblikud tegelikult on.
Peale koskede juures matkamist ja ööbimist sõitsime järgmisel päeval juba Queenslandis asuvasse Springbrooki rahvusparki, et Natural Bridge`i juures vaadata seal elavaid helendavaid koopausse.
Kaunist kevadet! Katre ja Kaspar
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar