01.07.2010 Ega vabal päeval muud teha ei ole kui hommikul enne viit ülesse tõusta.

Heihei

Ühel ilusalt pühapäeva hommikul, kui kõik mõistlikud kodanikud magasid magusat und, tõusid kollase maja elanikud hommikul enne viit. Kaval plaan oli sõita randa, et vallutada kohalikud veetevood.



Täiskuu valgustas me teed ja auto veeres vaikselt öösse.



Kell on ikkagi täpselt nii palju vara ning uni ei taha kuidagi kaduda.



Veel täiesti ööpimeduses randa jõudes oli just parajalt aega, et poseerida päeva kangelase taustal.



"Mehed-mehe naeratage nüüd kaamerasse" Aga neil polnud üldse aega, vaja paat ju vette ikkagi saada.



Ja siis lasid nad mõlemad jalga ja jätsid meid paati hoidma. Aga mis see siis kahele tugevale Eesti tüdrukule ära ei ole, nagu nalja.



"See karge hommikune valgus, mida magajad ei näe. Ei ole lihtsalt päeva algus vaid, ta sulle ulatab käe." (Folkmill- Käib salabidi öö)



Kui Eestis on ütlus "Naine laevas-laev põhjas" siis Austraalias selleks just naised merele kaasa võetaksegi, et neid roolima panna. Ja siis mehed saavad rahus kala püüda.
Aga siin kandis ei tohi laeva kaasa võtta hoopis banaane, pidid halba õnne tooma.
Muide see kala mis Pauli käes on, seda ta kasutas söödana.



Kui õhk ja vesi soojemaks läks sulpsasis Kaspar ja Mari-Liis vette, et näha mida siis virvendav veepind varjab.
Aga mina see kord jäin ilusti kuivale, tobe oleks ju kuuaega enne koju tulekut hai poolt söödud saada. Paul küll rääkis, et siin kandis ei uju ringi nii suuri haisi kes inimest sööks, aga parem karta kui kahetseda.



Ühel õnnelikul hetkel sai Paul oma kaua oodatud kala kätte, mitte just see mida taheti aga meil oli ikkagi rõõmu kui palju.



Kui kala üle vadatud ja pildid tehtud lasime ta tagasi vette, see isend polevat suurem asi söögikala.



Vähe päikest ja värsket merelõhna nauditud...



.... oli aeg tagasi koju naasta. Paul ikka sõitis mõnuga, nii et ...



.... tüdrukutel juuksed tuulest sassis.




Keskpäeva paiku tagasi randa jõudes, polnud ma nõus oma kingi-jalgu-pükse märjaks tegema. Lootsin, et paat vinnatakse kuivale, küll ma siis maha astun.



Aga võtta näpust. Kamandati mind ikkagi kohe paadist välja, lõpuks aitas sõbralik õlg siiski mu kuivajalaga maale.



Nooo.. põhimõtteliselt oleks võinud ju vastutasuks oma abi paadi maale vinnamisel pakkuda aga mis ma neist asjadest ikka tean, lasen veel paadi põhja.

Tore päev merel algas vara-vara aga see eest oli lõbus ja huvitav. Millal ma siis veel saan Vaikse ookeanil paadiga sõita.

Tänasest algab siis minu viimane kuu päikesest põlenud maal, ühteaegu kurb ja ootusärev saab see olema.

Katre

27.06.2009 Home Hill - Pildid elust enesest

Hei!

Kuna midagi tarka ei oska kirjutada, siis näitan lihtsalt pilte :P

Terve eelmise aasta tööaja Home Hillis me elasime Comfort Stopis, aga kuidagi üldse ei sattunud sellest toredast kohast pilte tegema. See aasta on vähemalt veel võimalust see viga parandada.



Sellises parklas siis kõik autoelanikud elavad.



Kõikgi elanike lemmik väliköök, koos soojavee ja elektriga.



Home Hilli külatänav, maantee ja poodidega.

Ühel õhtul olime kutsutud Ayris elavate töökaaslaste juurde õhtusöögile, pisut vaheldust argipäeva kulub alati ära.



Vasakul istuvad meie võõrustajad Cathlyn Korea Vabariigist ja Kevin Fidžilt, keskel täies uhkuses mina ja minu kõrval ehtne eestlane Mari-Liis.



Veel üks õhtusöök, see kord meie kodus ja Mari-Liisi tehtud ülimaitsvate kotlettide ja kartulisalatiga.

Ja nüüd pisut pilte tööst ja lõbust farmis.



Ei ole mina ainuke kes oma sünipäeva farmis peab, see kord oli pidupäev Taiwanis pärit Christinal.



Selline näeb välja meil kurgi korjamise aparaat.



Ja poisid olid lahkelt nõus temostreerima kuidas kurgikorjamine käib.



Puhkepaus eggfruiti korjamise vahel, päike säras rõõmsalt silma.



Ja nüüd nad siis siin passivad ja ootavad farmi viimist.



Selline siis on minu töökoht. Tagapool paistab kummuli valge kurgikast kus kurgid lindile kukuvad, eespool valgete rullikutega lindile lähevab eggfruit.



Kui kurgid lindlit karusellile kukuvad, siis keerutame neil korralikult pead segi, et nad ikka paremini kasti pugeda tahaks.



Ja siis kastid virna.

Polnud midagi erilist aga parem ikka kui mitte midagi :D

Kena suvejätku teile ja meil võiks juba kevad tulla, sooja tahaks.

Katre

12.06.2003 Home Hill - Töö ja töö käsikäes

Heihei

Aeg lausa lendab kui tööd on rohkem kui teha jõuaks.
Tihti tuleb mõte blogi kirjutada ja seda ikka tööajal pakkimislaua ääres, aga kui juba koju jõuad siis ei jätku aega või mõttejõudu, et see teoks teha. Kahju muidugi.

Mis meil siin siis on toimunud, saime tagasi tööle oma vanasse heasse Joe farmi.
Aga see kord oleme mugavad ja ei taha enam nelja kuud parkimisplatsil autos elada vaid otsisime enadale üüritoa. Kaspar baaris pokkerit mängides tutvus muheda vanamehega kes meile lahkelt üürib tuba oma majas. Nädala üürihind on mõistlik ja võimalus kasutada külmkappi, pliiti ja muid tubased hüvest ahvatlev.



Ilus kollane maja külaservas :D



Elutuba-söögituba



Köök



Meie tagasihoidlik magamis tuba



Ja konn, siin meeldib konnadel hirmsasti majas ringi luusida ja siis mängida peitust.

Paari nädala pärast peale meie sisse kolimist tuli Home Hilli elama ka Mari-Liis, kellega ma juba Tartus koos töötasin. Meie suureks rõõmuks jätkus vanamehel nimeks Paul ka tuba tema jaoks ja nii meis majakaaslased said. Töökohagi oli ta endale juba mittu kuud varem Joe farmis kinnipannud, et ikka näpud mullaseks teha ja autasuks teise aasta viisa saada.
Alguses kui töötajaid vähe oli siis me pidime kõik kõike tegema, istutamisest pakkimiseni ja seda ikka ühkesa tundi päevas ja seitse päeva nädalas.
Nüüdseks on töötajaid piisavalt juurde tulnud ja tööpäevade arv on tagasi kuue peale läinud. Ja meie Mari-Liisiga oleme kohad sisse võtnud pakkimis-tiimis.
Alguses oli ikka väga imelik, sama koht ja töö aga kõik uued inimesed, tuli väga igatsus ikka vanade töökaaslaste järgi. Aga uued töötajad on ka huvitavad ja sõpru oleme ka leidnud juba.
Kuu aega tagasi tulid ka pranslaste paar tagasi kes eelimsel aastal siin töötas, ainult et nad on ainsad inimesed keda poleks üldse tahtnud uuesti kohata.

Midagi väga huvitavat me teinud ei ole ega kuskil sõidus käinud, kuigi plaane on rohkem kui teostada jõuaks.

Ja nii palju on veel uudist, et ma ostsin ära oma koju sõidu piletid. Reis algab 20 Juulil mil ma sõidan kuueks päevaks Sydneysse, sealt 26 Juulil Melbourni ja kolme päeva pärast 29 Juulil jätan lõplikul Austraaliaga hüvasti. Koju lend läheb läbi Kuala-Lumpuri ja Londoni. Ja siis ja siis 31 Juuli õhtul 20:40 astun ma taas kodusele pinnale.
Kuidagi ei jõua ära oodata töölõppu ja äralendu aga samas tahaks veel siin nii palju teha ja näha. Aga näed elu on juba kord nii, et kõike ei saa mida tahad. Ja mina tahan koju.

Katre