12.06.2003 Home Hill - Töö ja töö käsikäes

Heihei

Aeg lausa lendab kui tööd on rohkem kui teha jõuaks.
Tihti tuleb mõte blogi kirjutada ja seda ikka tööajal pakkimislaua ääres, aga kui juba koju jõuad siis ei jätku aega või mõttejõudu, et see teoks teha. Kahju muidugi.

Mis meil siin siis on toimunud, saime tagasi tööle oma vanasse heasse Joe farmi.
Aga see kord oleme mugavad ja ei taha enam nelja kuud parkimisplatsil autos elada vaid otsisime enadale üüritoa. Kaspar baaris pokkerit mängides tutvus muheda vanamehega kes meile lahkelt üürib tuba oma majas. Nädala üürihind on mõistlik ja võimalus kasutada külmkappi, pliiti ja muid tubased hüvest ahvatlev.



Ilus kollane maja külaservas :D



Elutuba-söögituba



Köök



Meie tagasihoidlik magamis tuba



Ja konn, siin meeldib konnadel hirmsasti majas ringi luusida ja siis mängida peitust.

Paari nädala pärast peale meie sisse kolimist tuli Home Hilli elama ka Mari-Liis, kellega ma juba Tartus koos töötasin. Meie suureks rõõmuks jätkus vanamehel nimeks Paul ka tuba tema jaoks ja nii meis majakaaslased said. Töökohagi oli ta endale juba mittu kuud varem Joe farmis kinnipannud, et ikka näpud mullaseks teha ja autasuks teise aasta viisa saada.
Alguses kui töötajaid vähe oli siis me pidime kõik kõike tegema, istutamisest pakkimiseni ja seda ikka ühkesa tundi päevas ja seitse päeva nädalas.
Nüüdseks on töötajaid piisavalt juurde tulnud ja tööpäevade arv on tagasi kuue peale läinud. Ja meie Mari-Liisiga oleme kohad sisse võtnud pakkimis-tiimis.
Alguses oli ikka väga imelik, sama koht ja töö aga kõik uued inimesed, tuli väga igatsus ikka vanade töökaaslaste järgi. Aga uued töötajad on ka huvitavad ja sõpru oleme ka leidnud juba.
Kuu aega tagasi tulid ka pranslaste paar tagasi kes eelimsel aastal siin töötas, ainult et nad on ainsad inimesed keda poleks üldse tahtnud uuesti kohata.

Midagi väga huvitavat me teinud ei ole ega kuskil sõidus käinud, kuigi plaane on rohkem kui teostada jõuaks.

Ja nii palju on veel uudist, et ma ostsin ära oma koju sõidu piletid. Reis algab 20 Juulil mil ma sõidan kuueks päevaks Sydneysse, sealt 26 Juulil Melbourni ja kolme päeva pärast 29 Juulil jätan lõplikul Austraaliaga hüvasti. Koju lend läheb läbi Kuala-Lumpuri ja Londoni. Ja siis ja siis 31 Juuli õhtul 20:40 astun ma taas kodusele pinnale.
Kuidagi ei jõua ära oodata töölõppu ja äralendu aga samas tahaks veel siin nii palju teha ja näha. Aga näed elu on juba kord nii, et kõike ei saa mida tahad. Ja mina tahan koju.

Katre