19 juuli 2010

20.07.2010 Home Hill - Viimased ajad

Heihei

Olid ajad kui sai loetud töölõpuni kuid, siis nädalaid ja lõuks saigi kõik otsa.

See kord ei olnud kuidagi seda õiget ära minemise tunnet, vast selle pärast, et ma juba olen siist kunagi lahkunud ja eks harjutamine teeb meistriks.
See aasta oli üldse kõik teisti, kaastöölised ei hoidnud kokku ja igaüks tahtis ise kõige targem olla. Võimalik, et eelmisel aastal Comfort Stopis koos elamine pani meid rohkem kokku hoidma ja meist said paremad sõbrad.
Minu lahkumise ajale jäi ka farmer Joe teise lapse sünd ja seega loomulikult polnud teda paar nadalat õieti tööl ja Joe ema kes varem pakkimises töötas hoidis vanemat last.
Suureks rõõmuks nägin uut ilmakodaniku enne lahkumist ja pole armsamat pisitüdrukut ammu näinud.



Selle aastased töölised.

Eelmine reede oli siis minu täiesti viimane tööpäev. Alguses küll plaanisin laupäev ka töötada aga kuna töö sai reedel otsa siis saime selle päeva vabaks.
Rääkisin siis Joele, et täna reede on siis minuga kõik ja mu viimased paberid annaks ta esmaspäev Kaspari kätte, kuna ma ise ju tulla kuidagi enam ei saa. Ta küll pakkus veel et tulgu ma esmaspäeval tööle aga sellest ma ütlesin viisakalt ära. Tahan ikka viimasel päeval maja koristada ja ennast korda saada.
Kui enamus rahvast oli autode poole liikunud tahtsin Joega hüvasti jätta aga tema oli suutnud vahepeal kuhugi kaduda, otsisin mis ma otsisin teda mitte kuskil. Noo olgu mõtlesin, kui ei taheta head aega öelda siis ei taheta ja eks jäid mul nii mõnedki pisarad voolamata.

Nädalavahetus möödus pakkides, riideid pestes ja filme vaadates. Eile siis tegin oma viimased koristamised ja riiete pesemised, et ikka minus jääks kõik puhas ja korras järgi.
Kui Kaspar ja Mari-Liis töölt õhtul tulid siis sain oma suureks üllatuseks teada, et Joe oli mind oodanud esmaspäev farmi hüvasti jätma. No jah, oleks läinud kui lennata oskaks (tean, tean olen sellel alal nii mõnedki kursused võtnud aga ega ma nii osav ka veel pole).
Mind ikka väga kurvastas, et reedel kui ma ütlesin et ma enam farmi ei tule, siis ei teinud ta teist nägugi ja nüüd siis ootas esmaspäev (kuigi olin rääkinud et ma sel päeval tulla ei saa) ja tegi haput nägu kui ma ei tulnud. Kahju muidugi, et nii läks aga mis ma enam teha saan.

Täna siis hakkab pihta mu reis kodu poole. Poole tunni pärast hakkame sõitma Townsville, et sealt lennata Sydneysse.

Hoitke siis pöiald, et mu kohvril pole ülekilosi ja Sydny mind sõbralikult vastu võtab.

Sõidan soojas talvest külma talve.

Katre

04 juuli 2010

04.07.2010 Home Hill - Teist korda Townsville akvaariumis

Hei!

Eelmine teisipäev anti meile suureks üllatuseks vabapäev. Austraalias on jätkuvalt talv ja seega ööd üsna jahedad, kurgid ja eggfruit ei kasva nii kiiresti kui vaja oleks. Ega kellegil väga ühe nädala sisese vaba päeva vastu suurt ei olnudki ja meie kasutasime seda Townsville sõiduks.
Otsustasime külastada Reef HQ Aquariumi, meie Kaspariga olime seal juba eelmine aasta käinud ja nii toredat kohta tahtsime näidata ka Mari-Liisile.

Townsville Reef HQ Aquarium avati 2006 aastal ja sinna on tehtud suurim elava korallrahuga akvaarium, kuhu mahub 2.5 miljaonit liitrit vett. Seal on palju vaeva nähtud, et korallid saaksid elada võimalikult loomulikus keskonnas. Akvaarium on pealt avatud, et korallid saaksid loodusliku päikese ja kuu valgust, kogeksid vihma ja torme nii nagu seda teevad ookeanis elavad sugulased.
Koralle peetakse üheks tundlikumaks organismiks planeedil ja muidugi sellist ilu on vaja säilitada. Hetkel räägitakse palju sellest, et Suur Korallrahu (Great Barrier Reef) on hukkumas kliima soojenemise tõttu, millest oleks mul isiklikult väga kahju.

Kogu maja suuremates ja väiksemates akvaariumites on esindatud 130 koralli liiki ja 120 sorti erinevaid kalu, pluss sadu erinevaid teisi mereelukate sorte.



Tervitussõnad lausus meile üheaastane krokotillipoiss.

Esimese asjana kuulasime juttu erinevatest ohtlikest elukatest ookeanis. Saime targemaks,et ei tasu paljajalu rannas kivide vahel kõndida ja igat merekarpi rannas näppida. Ookeani veest tasub eemale hoida suvekuudel, siis on oht meduuside otsa sattuda.
Peagi oli aeg vaadata filmi merekilpkonnade elust korallrahul ja peale seda saime võimaluse külastada kilpkonna haiglat.



Kilpkonna haiglas hooldatakse haavatud ja haigeid kilpkonni keda pole võimalik peale esmaabi andmist kohe ookeani tagasi viia.



See kilpkonn sai haavata mootorpaadi sõukruvi tõttu. Õnneks kahjusused pole väga suured ja peale haavade paranemist saab ta koju naasta.



Kilpkonnade rönkenpilt, kus näidati meile millist kahju teeb kipkonna seede-elunditele inimeste poot vette visatud praht.



Erinevad merekilkonna liigid. Kõik kuus liiki on ohustatud või välja suremas.

Peale haigla külastust tegime tiiru akvaariumite vahel. Endiselt olid kõik korallid ilusad ja värvilised, kalad nende vahel veelgi kirjumad.



Viimase tuuri käigus kuulasime juttu korallidest.
Korallid kuuluvad ainuõõssete hõimkonna õisloomade klassi ja neil on lubi-või sarvtoes. Kasvada võivad nad mõnest millimeetrist kahe meetri suuruseks ja korallid toituvad planktonist.
Veel on neil välja kujunenud eriline sümbioos ainuraksete taimorganismide – zooksantellidega (vetikad mille ingliskeelne nimi on zooxanthellae) kes elavad nende kudedes.
Zooksantellid varustavad koralle hapniku ja suhkruga ning saavad ise vastu süsihappegaasi, veel saavad korallid tänu sõpradele oma kirksad värvid.
Korallidele meeldib kõige rohkem elada 20-30°C ja paari meetri sügavuses vees. Kui elukeskond korallide ümber halveneb siis zooksantellid lahkuvad korallidest ja seda nimetatakse korallide pleekimiseks (ing. Coral bleaching). Kui ebasobiv hetk on lühiajaline tulevad zooksantellid tagasi ja korallid taastavad oma algse värvi ja tervise, kui aga läheb kehvemini siis lõpuks korall sureb.
Enamus (75%) koralle on kahesoolised ja nad paljunevad kui ookeni tingimused on täpselt õiged. Korallidel on oskus ennast ka kloonida. Nii iseennast kloonides nad suuremaks kasvavadki.











Merihobud teevad lõunauinakut.



Läbi klaasi on haid hulga julgem vaadata.



Pisut kehva pilt merimaost ja kurjast kalast kelle nime me ei ta.




Kohe näha, et vanad sõbrad :P

Huvitav akvaariumi külastus seljataga käisime veel kaubanduskeskuse poodlemas ja peagi oli aeg tagasi koju sõita.

Hoitke siis suvesooja ka augusti kuuks.

Katre