Eelmine teisipäev anti meile suureks üllatuseks vabapäev. Austraalias on jätkuvalt talv ja seega ööd üsna jahedad, kurgid ja eggfruit ei kasva nii kiiresti kui vaja oleks. Ega kellegil väga ühe nädala sisese vaba päeva vastu suurt ei olnudki ja meie kasutasime seda Townsville sõiduks.
Otsustasime külastada Reef HQ Aquariumi, meie Kaspariga olime seal juba eelmine aasta käinud ja nii toredat kohta tahtsime näidata ka Mari-Liisile.
Townsville Reef HQ Aquarium avati 2006 aastal ja sinna on tehtud suurim elava korallrahuga akvaarium, kuhu mahub 2.5 miljaonit liitrit vett. Seal on palju vaeva nähtud, et korallid saaksid elada võimalikult loomulikus keskonnas. Akvaarium on pealt avatud, et korallid saaksid loodusliku päikese ja kuu valgust, kogeksid vihma ja torme nii nagu seda teevad ookeanis elavad sugulased.
Koralle peetakse üheks tundlikumaks organismiks planeedil ja muidugi sellist ilu on vaja säilitada. Hetkel räägitakse palju sellest, et Suur Korallrahu (Great Barrier Reef) on hukkumas kliima soojenemise tõttu, millest oleks mul isiklikult väga kahju.
Kogu maja suuremates ja väiksemates akvaariumites on esindatud 130 koralli liiki ja 120 sorti erinevaid kalu, pluss sadu erinevaid teisi mereelukate sorte.
Tervitussõnad lausus meile üheaastane krokotillipoiss.
Esimese asjana kuulasime juttu erinevatest ohtlikest elukatest ookeanis. Saime targemaks,et ei tasu paljajalu rannas kivide vahel kõndida ja igat merekarpi rannas näppida. Ookeani veest tasub eemale hoida suvekuudel, siis on oht meduuside otsa sattuda.
Peagi oli aeg vaadata filmi merekilpkonnade elust korallrahul ja peale seda saime võimaluse külastada kilpkonna haiglat.
Kilpkonna haiglas hooldatakse haavatud ja haigeid kilpkonni keda pole võimalik peale esmaabi andmist kohe ookeani tagasi viia.
See kilpkonn sai haavata mootorpaadi sõukruvi tõttu. Õnneks kahjusused pole väga suured ja peale haavade paranemist saab ta koju naasta.
Kilpkonnade rönkenpilt, kus näidati meile millist kahju teeb kipkonna seede-elunditele inimeste poot vette visatud praht.
Erinevad merekilkonna liigid. Kõik kuus liiki on ohustatud või välja suremas.
Peale haigla külastust tegime tiiru akvaariumite vahel. Endiselt olid kõik korallid ilusad ja värvilised, kalad nende vahel veelgi kirjumad.
Viimase tuuri käigus kuulasime juttu korallidest.
Korallid kuuluvad ainuõõssete hõimkonna õisloomade klassi ja neil on lubi-või sarvtoes. Kasvada võivad nad mõnest millimeetrist kahe meetri suuruseks ja korallid toituvad planktonist.
Veel on neil välja kujunenud eriline sümbioos ainuraksete taimorganismide – zooksantellidega (vetikad mille ingliskeelne nimi on zooxanthellae) kes elavad nende kudedes.
Zooksantellid varustavad koralle hapniku ja suhkruga ning saavad ise vastu süsihappegaasi, veel saavad korallid tänu sõpradele oma kirksad värvid.
Korallidele meeldib kõige rohkem elada 20-30°C ja paari meetri sügavuses vees. Kui elukeskond korallide ümber halveneb siis zooksantellid lahkuvad korallidest ja seda nimetatakse korallide pleekimiseks (ing. Coral bleaching). Kui ebasobiv hetk on lühiajaline tulevad zooksantellid tagasi ja korallid taastavad oma algse värvi ja tervise, kui aga läheb kehvemini siis lõpuks korall sureb.
Enamus (75%) koralle on kahesoolised ja nad paljunevad kui ookeni tingimused on täpselt õiged. Korallidel on oskus ennast ka kloonida. Nii iseennast kloonides nad suuremaks kasvavadki.
Merihobud teevad lõunauinakut.
Läbi klaasi on haid hulga julgem vaadata.
Pisut kehva pilt merimaost ja kurjast kalast kelle nime me ei ta.
Kohe näha, et vanad sõbrad :P
Huvitav akvaariumi külastus seljataga käisime veel kaubanduskeskuse poodlemas ja peagi oli aeg tagasi koju sõita.
Hoitke siis suvesooja ka augusti kuuks.
Katre
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar