Mis seal pattu salata, vahest läheb palju aega mööda ennem kui saan end käsile võtta ja kirjutatud blogijutt reisist kus käisin 11-13 Mail 2011. Palju head aega möödas aga kirja saab see pandud :D .
Kevad just Eestis tärkamas tuli mu emal hea idee sõita bussiga ringreisile veidi lõunapoole ja külastada naabrite pealinnu. Ringreisi sihtkohtadeks said : Riia-Varssav-Vilnius. Plaan lihtne ja kiire, päeva saadame kenasti mööda linnapeal jalutades ja öösel sõidame bussiga järgmisse sihtkohta.
Esimene sihtkoht oli Läti pealinn Riia. Kolmapäeva varahommikul 6.45 startis äärmiselt mugav buss Tartust, pakkudes meile tastuta kohvijooke ja wifit- lausa suurepärane algus.
Läti on meie kõige lähim lõunanaaber ja pealinnaks teada tuntud Riia, mille kesklinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Daugava jõe alamjooksul asuv vana kaubandus linna mainiti juba 2. sajandil mil oli seal liivlaste asula. Nüüdseks on Riiast saanud Balitmaade suurim linn, kuhu reisitakse veekeskusesse ujuma ja imetlema kaunist kesklinna.
Nelja tunni pärast olime keset Riia bussjaama otsimas pakkihoidu ja turismiinfot. Kottid hoiul ja info "mida teha-vaadata ühepäevaga Riias" käes sammusime kargesse kevadesse sihtmärgiks kõrghoone mille 26-ndal korrusel pidi olema võimalik vaadelda linnapanoraami.

Teel sinna möödusime Läti rahvusooperi majast.
Peale jalutuskäiku käsitööturul, möödumist kuldsekupliga kirikust ja kõhtu pistetud jäätise jõudsime lõpuks soovitatud kõrghooneni, mis oli suursugune hotell ja mille restorani korruselt pidi siis paistma suurepärane vaade linnale. Sisse me pääsesime, lihfti me leidsime, korrusele me sõitsime aga siis selgus et uksed on suletud kuna veel liiga varajane tund turisminduseks. Veidi kiikasime välja koridori aknast ja laskusime tagasi maapeale.
Vaatamis väärsus number kaks oli meie jaoks Läti sõjamuuseum.

Mitte, et meid huvitaks sõda ja selleks vajalik varustus, me lihtsalt soovisime näha kolme meetri paksuste seintega Powder Towerit (püssirohu torni) mille sees asutus paiknes. Torn on osa endisest linnusest mida esimest korda on mainitud 1330a. Alates 17. sajandist hoiti seal püssirohtu.
Edasi jalutasime mööda kanaliäärset parki, nautides päikest ja linnulaulu. Proovisime leida paadituuri sadamat, et minna sõitma Daugavale.

Laveasõit viis mööda kanalit jõele ja sealt jahisadama juures tagasi kanali ringile.

Vaade jõelt kesklinna poole.
Meeleolu ülev ja päike jätkuvalt taevas sillerdamas asusime avastama Riia kesklinna.

"Kasside maja" - juugend stiilis maja ehtitati 1909a. Inspireerituna vihast linnavolikogu vastu paigutati katusele kaks kassi, kes seisavad seljaga linnavolikogu poole. Nüüd on maja populaarne vaatamis väärsus ja mitmete kunsnike poolt maalitud maalidel.
Ülejäänud päev möödus jalutades munakivi teedel, tehes lõunauinakut kaunil muruplatsil kanali ääres ja muidugi õigete naiste kombel poodides uudistades.
Teel tagasi bussijaama möödusime poliitililisest monumendist "Bremeni linna moosekandid". Mille lõi Bremeni kunstnik Krista Baumgaertel, kuju aluseks on võetud vendade Grimmide muinasjutt aga alltekstina humooriline lähenemine Mihhail Gorbatšovi perestroikale. Pronksist kujud ei jõllita läbi akna varaste pidusööki vaid raudkardinate vahelt täiesti uut maailma kus loodavad leida mõne kondi või tükikest liha.
Peagi saabus aega jälle bussi peale minna ja sõita otsejoones Varssavisse. See kord läks meil päris õnneks ja saime igaüks vallutada kaks istumis kohta, mis lasi jalgu sirutada ja öö möödus päris kenasti.
Varahommikul Varssavi bussijaama jõudes oli esimene mure kus saaks end veidi värskendada ja riideid vahetada. Bussijaam oli vana hall ja kõle maja aga suureks üllatuseks tualett ruumid olid väga kenad ka puhtad, kõike korralikumad võrreldes kolme pealinna bussijaamade omadega.
Bussijaamast saime ka head infot kuidas kekslinna sõita ja linnaliinide piletid terveks päevaks. Suundusime siis tänavale, et kesklinna sõitva bussile saada aga suutsime teha vale otsuse ja läksime vastasuunas minevale. Õnneks avastasime oma vea ruttu ja ülejärgmises peatuses tulime maha, et ületada edukalt mitmed autosõiduread ja uuesti õnne proovida. Seekord astusime õigele bussile aga sõitsime liiga kaua ja kesklinnast mööda üle silla teisele poole jõge. Ja jälle tuli meil otsida uus transport tagasi linna poole, kokkuvõttes tuli päevapileti ost väga kasuks.
Kesklinnas jalutasime kuningalossi poole, möödudes kirikutest ja ülikooli hoonetest.

Huvitava kujundusega rõdu, mis püüdis pilku igati.
Varssav Wisla jõe kaldal on Poola pealinn aastast 1596. Tänapäeval on linn väga ilus euroopalikult puhas ja linnas on palju kauneid kohti mida külastada.

Peagi jõutsime kuningalossi, kuna kell oli veel liiga varajane siis jalutasime platsil ringi ja nautisime kaunist vaadet.
Loss ehtitati 15 sajandil ja oli elukohaks Masoovia printsidele. Kui kord pealinn kolis Krakowist Varssavisse sai lossist kuningakoda. Loss hävines täielikult teises maailmasõjas ja taas ehtitati ülesse vana lossi jäänuseid kasutades.Tänapäeval on seal muuseum kus saab näha mitmeid kauneid kunstiteoseid.
Meie päev läks edasi Marii Curie muuseumi otsingul. Kahjuks osutus piletihind meile liiga kalliks ja loobusime selle külastusest.

Möödusime kunagisest Varssavi kaitsemüüridest ja linnaväravast. Ja suundusime tagasi kesklinna poole.

Peagi leidsime end vanal turuplatsil kaunitest majades ümbritsetult.

Linnakaev kus sai värsket joogivett.
Ja oligi aeg otsida kohvik kus lõunat süia, selleks suundusime tagasi kesklinna kaubanduskeskuste juurde ja sõime maitsvat pizzat. Poodlesime veidi ringi ja puhkasime jalga suures pargis.

Pargi ääres on suur kultuuri ja teaduste palee. Nii suur ja vägev, et linna sisse sõites jäi kohe silma. Sisse me seekord ei läinud, kell oli juba palju meil oli aeg suunduda tagasi bussijaama poole.
Viimase käiguna läksime veel bussijaama ligidal asuvasse kaubanduskeskusesse, et oma toidu ja joogi varusi täiendada.

Ja oi milline rõõm oli leida kaubanduskeskuse aatriumis pehmed mugavad diivanid ja oi kui hea oli seal jalgu puhata. Kui ema läks uuesti toidupoodi, suutsin ma seal isegi magama jääda. Huvitaval kombel ei tulnud turvamees mind äratama ja isegi ei varastatud mind tühjaks.
Päev linnas veedetud tuli taas bussi istuda ja võtta ette reis Vilniusse. Seekord oli kahjuks buss täiesti täis ja magamine keerulisem tegevus.
Vilniuse busijaam valmistas meile kõige suurema üllatuse. Poleks arvanud,et üks pealinna bussijaam võib nii kole ja must välja näha.
Aga meil oli veel pool päeva järel, et kiire tiir kesklinnas teha ja õhtu hakkul taas kodu poole sõitma hakkata.
Kaardil leidsime kiirelt tee kesklinna poole ja varahommikul mööda kitsaid tänavaid sinna poole oma sammud seadsime.

Vanalinna väravas kõrgub uhke kullatud jumalakoda. Kõik kes värvavakaare alt läbi läksid palvetasid, nii oli kohalikel kombeks.

Meil emaga oli soov leida ülesse, "Anne" nimeline katedraal. Veidi otsimist ja leidsimegi ülesse, katedraali küll renoveeriti aga ühtteist nägime ikkagi.
Jalutasime mööda käsitöölaata ja leidsime väga ilusa kohviku, mille seinal kaunistuseks kohvikannud.

Peagi olime jõudnud suure väljakuni, mille keskel ilutses suur Vilniuse katedraal kuhu sai sisse ka kiigata.

Ja suureks üllatuseks saime teada, et seal sees on vaatamiseks välja pandud üks eksemplar Jeesuse surnulina koopiast.

Vilniuse draamateatri hoone kaunistus.
Ja peagi oli aeg linnapeal jalutamiseks otsas, võtsime suuna tagasi bussijaama. Vilnius avaldas meile kõige vähem muljet, kas põhjuseks oli reisi kolmas päev ja sellega kaasnev väsimus või ei leidnud me kõige paremaid pärleid ülesse.
Sõit Tartu läks läbi Riia, kus vahetasime ainult bussi ja hilisõhtul olimegi ilusti kodus.
Poleks uskunudki, et ka nii võib meeldivalt reisida, ilma majutuse ja aina edasi sõites bussiga.
Teinekordki läheks uuesti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar