Viimase hetke teod on need kõige paremad, ütlen ühte silma kinni pigistades.
Aasta möödas meie Gruusia reisist, eks näis kui palju ma veel mäletan. Aga annan endast parima.
Päev algas nagu ikka, imemaitsva hommikusöögiga. Edasine plaan oli jalutada läbi vanavara turu kesklinna ja sealt peaks mäkke sõitma üks eriskummaline rong.
Ilm oli kahjuks endiselt vihmane ja vilu.
Aga turg oli see eest rahvast täis ja aardeid lettidel igat masti. Oleks tahtnud kõik endaga kaasa võtta nii portselanis kujukesi, sepistatud küünlajalad kui klaasist nõud. Ajaloo lõhna oli kõikjal ja kõiges. Meie valisime välja savist veinikannu ja kausid mis sinna juurde kuulusid. See kuidas me nad seljakottidesse mahutasime oli juba omaette ooper. Kuid ära nad toodud sai.
Edasi jalutasime läbi kesklinna mäe alla, kust väljub rong mis pea püstloodis ülesse mäkke sõidab.
Mäe otsas asub lõbustuspark. Vihmast hoolimata tahtsime seal veidi ringi vaadata ja suure vaaterattaga tiiru teha. Park ise oli väga äge, mitmete karussellide, tondilossi ja ameerika raudteega. Suvel on seal kindlasti palju rahvast ja kuhjaga lõbusat tegemist.
Tänu vihmale me vaaterattalt pilte teha ei saanud. Juba olime tagasi rongile minemas, et alla sõita kui märkasime kaarti. Kaardil oli märgitud matkarada mis algas samast lõbustuspargis ja lõppes Gruusia Ema monumendi juures. Mõeldud tehtud. Mis veel parem on kui väike jalutus käik vaatega mäelt suurlinnale.
Matkaraja algus.
Vaated olid suurepärased ja ilm hakkas ka selginema. Nii et olime suurepärase valiku teinud.
Meie rada algas selle torni alt ja pikkuseks tuli umbes 5 km.
Jalutuskäik lõppes Gruusia Ema monumendi all.
Mäelt vaade alla linna, lihtsalt suurepärane.
Eemalt nägime keset linna üht suurt katedraali ja otsustasime seda vaatama minna. Alla saime sõita jälle gondliga. Veidi orjenteerumist kitsastel tänavatel ja peagi olime katedraalis ees.
See on Gruusia kirikute peakatedraal. Koos meiega liikus samas suunas päris palju rahvast ja seda täiesti tavalisel päeval. Seest oli see ehitis sama võimas kui väljast, aga meie kõhud juba korisesid, nii et oli aeg kesklinna tagasi suunduda.
Läksime umbes täpselt jõe poole, mööda kitsaid tänavaid, ilma kaarti vaatamata. Ja peagi märkasime, et iga tänava nurgal seisab politseinik. Veider oli aga mis meil neist. Siis märkasime, et olime kogemata jõudnud presidendi palee juurde ja politseinike kogus tänavatel järjest suurenes.
Ja päris jõe äärde jõudes nägime eemalt liginemas protestimarssi. Need inimest polnud üldse heas tujus ja rõõmsameelsed. Ruttu lipsasime üle silla teisele poole jõge, lootes et asi päris hulluks linnas ei lähe. Põnevust oli küll kuhjaga.
Juba Thibilisi esimesel õhtul avastasime super hea söögikoha. Ja mis seal salata , seal sai söömas käidud iga päev. Sest toit oli imemaitsev ja teeninud veel parem.
Sabatono - parim restoran pealinnas.
Väike ülevaade meie tavapärasest menüüst.
Khachapuri - juustuga variant. Proovisime ära ka muna ja võiga variandi mis oli ka väga maitsev. Juustuga Khacapuri meenutas veidi pizzat ja oli supper pehme ja maitsev.
Siin ongi näha või ja munga variant Khacapuri ja Sulguni juustuga seened. Ime head söögid. Ausõna.
Ja kõige kuulsamad Khinkalid. Suured, maitsvad ja naljakad. Süiakse ära vaid see alumine osa, ülemine nupp jäetakse lihtsalt alles. Täidiseid Khinkalidel on palju ja erisuguseid. Kui saaks sööks neid veel ja palju.
Kõrvale jõime kohaliku limonaadi.
Ja kord sai ka see õhtu otsa. Reis oli vägev ja meeldejääv. Rahvas sõbralik ja abivalmis. Ilmad oleks võinud paremad olla, aga kõike head ka korraga ei saa. Kui vähegi võimalik siis lähen Gruusiasse kindlasti tagasi, soovitan teilegi sinna minna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar