Plaan oli hea, aga kuna siine ilm kipub olema enamjaolt vihmane, siis ma enne puhkepäeva hommikut midagi kindlat ei otsustanud.
Minu õnneks ja suureks rõõmuks säras kolmapäeva hommikul taevas päike. Kiirelt asjad kotti ja raudteejaama poole teele. Oxfordi sõiduks ostsin ühepäevase edasi-tagasi pileti, mis maksis 25 naela. Täitsa taskukohane. Rong väljus viieteist minuti pärast ja juba olingi teel.
Kui ausalt ära rääkida, siis ma ei olnud selleks reisiks üldse ettevalmistunud. Ei teadnud kuhu minna või mida vaadata. Lootsin õnnele ja turismiinfopunktile. Raudteejaamas oli infopunkt täitsa olemas, kuid väga kehva infoga. Praktiliselt oli see piletimüügi koht. Nii, et tuli ise hakkama saada.
Hakkasin aga astuma kesklinna poole, Googel maps abiks.
Esimine koht mis ette jäi oli Oxfordi loss.
Väga vana ja huvitav, aga sissepääsu pilet maksis 10 naela ja seda ma osta ei raatsinud. Tegin väikse tiiru ümber lossi ja läksin järgmist kohta otsima.
Edasi kesklinna poole minnes jäi teele suur kaubanduskeskus, poodidesse mul asja ei olnud, kuid oleks väga tahtnud kasutada tualetti. Ustest sisse astudes tuli mulle vastu turvamees, kes saatis mind tuldud teed tagasi. Kaubanduskeskus on suletud. No mis seal siis ikka, lähme edasi.
Kaarti uurides jäi silma lähedal asuv kunstimuuseum, juba rõõmustasin, et leidsin midagi huvitavat siin linnas ja muidugi saan kasutada nende WC võimalusi. Kuid kurvastuseks pidin kuulma, et ka kunstimuuseum on suletud, õnneks sain vähemalt muuseumi kohviku tualetis käia. Üks mure vähem. Nii, minu teadmiste järgi asus kõrval majas The Story Museum e. lugude muuseum. Mis kõlas väga põnevalt, kuid kui jõudsin sissepääsuni, oli uksel silt "KINNI!". No ma ei saa aru, täiesti tavaline kolmapäev, ei ole isegi riigipüha ega midagi. Kõik kohad on järjest kinni, ma andsin alla. Otsustasin, et nüüd vaatan kohti kuhu ei ole vaja sisse pääseda.
Järgmisel suurel tänaval paistis eriti uhke ja suur katedraal.
Christ Church katedraal on väga võimas. Sisse ma isegi ei proovinud minna, vaatasin veidi ringi aias ja jalutasin edasi kesklinna poole.
Kesklinnas jõudsin peatänavale, mis viis botaanikaaiani. Sinna ma nüüd suuna seadsingi.
Linn on täis vanu maju ning sama vanu kõrgkoole ja muidugi asub seal ka maailma kuulus ülikool. Vaikselt edasi kõndides põikasin sisse nii mõnessegi hoovi ja kõrvaltänavale. Üks huvitavam kui teine.
Peagi paistis otsitud botaanikaaed.
Aed ei ole üldse suur, kuid usun, et suvel kui loodus on täies võimususes on see eriti kaunis. Aga mina nägin aias selle aasta esimesi lumekellukesi.
Juba on tunda kevade hõngu.
Mõnus päiksepaisteline jalutuskäik aias, veidi uurimist troopikataimedega kasvuhoones ja oligi aeg tagasi linna minna.
Nüüd võtsin suuna Trinity College poole. Ei teagi miks, nimi oli huvitav ja tundus midagi head olevat. Kõrgkool asub täiesti vanalinnas ja Oxfordi vanalinn ise on kui suur muuseum. Üks hoone vanem ja uhkem, kui teine maja.
Trinity Collage territoorium osutus väiksemaks kui ma arvasin, hoonetesse sisse ma järjekordselt ei proovinudki minna, samas aed oli iseenesest ka päris armas.
Päev oli pärastlõunasse jõudmas ja mina tegin kultuursele osale linnas lõpu. Hakkasin vaatama kuidas tagasi raudteejaama saab ja samal ajal põikasin sisse huvitavamatesse poodidesse. Ühes kunsti ja raamatu poes olles ma avastasin, et Oxfordis elas "Alice Imedemaal" autor Lewis Caroll. See on päris huvitav teave, järgmine kord kui Oxfordi lähen siis proovin leida rohkem kohti mis selle raamatu ja autoriga seotud.
Minu mõnus väljasõit Oxfordi saigi läbi, leidsin raudteejaama ülesse ja sõitsingi koju tagasi.
Kuid suvel lähen kindlasti tagasi, siis teen rohkem eeltööd ja planeerin päeva korralikumalt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar