Ja siis ma kolisin Londonisse!

Siin ma siis nüüd olen, keset kevadist Londonit. Väljas on ilus päikseline päev, neid on nüüd õnneks aina rohkem. Naudin oma vaba päeva.

Londonisse kolisin 22. September 2015. Kaasa tassisin 20kg kohvri ja 8kg seljakoti. Proovisin võtta võimalikult vähe riideid ja rohkem südamelähedasi esemeid. Sest, kes teab kuna uuesti Eestisse lähen.

Miks ma Londonisse kolisin?

Sellele küsimusele ei tea ma ise ka õieti vastust. Ma lihtsalt olen selline rahutu hing ja tahan koguaeg mingeid muutusi. Uusi kohti avastada, midagi uut proovida. Kui Austraaliast tagasi Eestise jõudsin, oli mul plaan olla kodumaal aastake või kaks ja siis kohe padavai Londoni elama tulla. Aga paari kuu pöödudes kohtasin noormeest kelle pärast tasus kodumaale kauemaks jääda. Nii mu lahkumise plaan ununes täiesti, elu Eestis oli mõnusalt mugav. Hea töökoht, ilus kodu ja korra aastas käisin reisimas. Polnud elul viga midagi. 

Kui paar aastat tagasi tulin Londonisse väiksele puhkusereisile, lõi vana soov siia kolida jälle õitsele. Selles linnas lihtsalt on midagi mis mind nii köidab. Nii palju näha ja teha, kohtuda erinevate inimestega. Kogu aeg midagi toimub. Ja see minusugusele rahutule ja uut otsivale inimesele meeldib. Vaikselt mõte kolimisest peas tiirlemas läks mööda veel aasta või nii. Ja siis tuli minu võimalus see idee teoks teha. Veidi planeerimist ja suveke Soomes tööd tehes, ning oligi aeg viimasedki otsad kokku tõmmata ja lennukile astuda.

Kas on raske Londonis alustada uut elu-olu?

Väga raske ei olnudki. Kui sa saad ingliskeelest aru, on hästi. Kui sa oskad sujuvalt rääkida on juba supper hästi. Vaja teha veidi eeltööd internetis ja teada mis järjekorras hakata asju ajama. Sest uutele tulijatele ei ole see paberimajandus siin lihtsaks tehtud. Kes suudab bürokraatiast läbi närida on juba tegija ja selliseid kodanike siia tahetakse, ülejäänud muidusööjad pole oodatud. Kõige kergemaks osutus Londonis töö leidmine, kui töö olemas oli juba lihtsam muud paberid korda saada. Minu jaoks oli proovikivi hoopis elamise leidmine. Aga eks ma olin alguses veidi pirtsakas ka.

Ma proovin kõigest sellest alustamis majandusest kirjutada korraliku blogijuttu teinekord. Ehk tuleb kellegile kasuks,

Ja mis nüüd edasi?

Nüüd elan üks päev korraga. Vabadel päevadel avastan linna ja kui suvi tuleb siis sõidan linnas välja ka. Leian vaikselt uusi sõpru ja õppin tundma erinevaid kultuure. Nelja kuu jooksul siin Londonis ei ole ma hetkeksi kahetsenud oma otsust kolida. Lihtsalt nii põnev on koguaeg. 

Loodan, et teie elu on ka sama põnev.