Tervitused siitpoolt
Kuigi tavaliselt olen harjunud oma sünnipäeva pidama sügiseses vihmas ja külmas, siis juba teist aastat saan seda suve soojuses teha. Tundub tore eks, aga kahjuks mitte siis, kui pead terve selle toreda päeva töötama. Ja sedagi õnnestus mul juba teist aastat järjest teha.
Aga kui juba sul sünnipäev on siis pidagem seda kuidas saab. Hommik algas nagu ikka äratuse ja aeglaselt auto-voodist välja loivamisega. Kuid hommikusöögi lauas juba ootas mind esimene üllatus- sõbrad sakslased kinkisid mulle tordi millel tuule kiuste isegi põlesid küünlad. Tordi söömise jätsime lõunapausiks, kuna hommikuti nagu ikka pole üleliigset aega :P.
Farmis ootas mind järgmise üllatusena farmeri otsus meid kõiki k.a pakkimis tüdrukuid põllule eggplante korjama saata. Ma küll olin lootnud, et teades minu tähtsat päeva, veidi lihtsama tööga mind rõõmustab. Läksin siis vapralt küsima, kas tõesti kõik peavad põllule minema, isegi pakkijad, minu vihjest aru saamata vastas ta muidugi jaatavalt. Tegin siis eriti üllatunud ja pikka näo ja hakksin astuma bussi poole. Õnneks ta siis lõpuks taipas ja kutsus tüdrukud tagasi ja saatis meid eggplante pakkima.
Päev sujus tavalises töörütmis lõunapausini. Ja meie lemmik pausi ajal pistsime kamba peale pintslisse esimese tordi- maitses hästi nagu üks sokolaadi tort maitsma peabki.
Veidikene veel tööd ja oli aeg järgmiseks- kella kolmeseks kohvipausiks. Selle pausi ajaks olin ma eelmisel päeval muretsenud linnast ahjus küpsetatud juustutordi. Farmer tegi meile kohvi ja üllatusena oli farmeri naine mulle toonud kommikotti ja veel ühe sokolaaditordi. Nii, et nüüd sai veel kaks kooki ära jagatud.
Püüdsime siis tööpäeva võimalikult ruttu lõpule saada,et saaks siis veidigi sünnipäeva tähistada ilma eggplantiteta. Aga üllatused veel ei lõppenud :D farmeri ema oli mulle valmistanud suure pannitäie pastarooga, mis maitses üli hästi.
Meie koduses mugavas peatumispaigas sättisime tagasihoidliku peolaua ja sõime koos sõpradega sünnpäeva puhul maitsva õhtusöögi ja magustoiduks sokolaaditorti ja tassike teed.
Sünnipäev oli, nelja tordiga ja puha. Aga õiget tunnet ikka polnud, ei olnud kodu, sõpru ega vihmast sügist.
Ilma uudiseid nii palju, et eelmisel nädalal saime lõpuks korralikult vihma, veidikene päeval ja rohkem öösel. Uskumatu aga isegi siin sajab. Loodame ainult, et nüüd kui meil on lootust puhkusle saada ja edasi sõita siis taevas ennast ei avaks ja meid suurema veega ei üllataks.
Jajah lugesite õieti, meil on plaan edasi sõita ja seda järgmisel nädalal. Esilagu mööda rannikut ülesse Cairnsi poole ja Detsembris suundume alla,et jõulud ja aastavahetus Sydneys mööda saata.
Õnne teile ja killuke meile :D
Katre
Jeee, palju õnne! ^____^
VastaKustuta