Soome läksin ma tööle, sest mul oli plaanis sügisel kolida Londoni. Ja nagu kõik suured elumuutused ja plaanid, vajas see kolimine korraliku rahasummat. Õnneks mu parim sõbranna töötab suveti soomes maasikafarmis ja nii ma ennast sinna tööle küsisingi.
Mai alguses sai kotid pakitud ja üle lahe sõidetud.
Hüvasti Tallinn, näeme jälle sügisel.
Sõit läks kiiresti ja lõbusalt. Õhtuks jõudsime maasikafarmi kohale, mis asus metsade keskel, järve ääres. Imeilus koht kus oma suve veeta.
Kevadel tegime maasikapõldudel ettevamistus töid. Istutasime, rohisime ja võtsime katteloore ära.
Töö oli parajalt raske aga konti ei murdnud. Kuid kõige parem osa oli ikkagi see,et sai päev otsa olla looduse keskel värskes õhus.
Peale jaanipäeva hakati maasikaid korjama. Ja siis pakuti mulle tööd hoopis köögis. Pakkumise võtsin ma hea meelega vastu. Oligi paras aeg vanu köögi aegu meelde tuletada ja roostes kokkamis tehnikad uuesti ära õlitada.
Aga mis seal salata töö oli raske. Pikad päevad ja suured kogused sööki vaja igapäev teha. Kuid selleks ma ju Soome läksingi, et suve otsa kõvasti tööd rabada.
Vabadel hetkedel, käisime sõrannaga looduses ringi jalutamas. Sest seda ilu ja vabadust mida loodus sulle pakub tuleb nautida.
Mulle see suvi väga meeldis ja ma proovisin nautida igat hetke mis sain. Isegi siis kui olin nii üle väsinud, et ei jaksanud enam väsinud ka olla.
Edasi viis teadmine, et varsti on suvi läbi ja siis tuleb palju põnevat ja uut, mida tasus oodata.
Septembri alguses pakkisme jälle omad asjad ja sõitsime tagasi Eestisse. Nii kahju oli lahkuda, kõik need maasikapõllud, metsad ja järv olid väga armsaks saanud. Perekonda kes mind seal vastu võttis ja terve suve ülihasti hoolitses mu eest, ma ei unusta iialgi. Nemad on minu Soome inimesed, sõbrad ja perekond. Loodetavasti näen neid varsti jälle.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar